“Kui hommikusöök on alati kindel, siis pole see seis sugugi kõige hullem!” lohutas Teele ning toonitas, et tervislike harjumuste poole liikumiseks ei pea sugugi esimese asjana meeleheitlikult trenni tormama ja toitumiskavasid kokku ostma. “Mida vähem asju korraga ette võtta, seda jätkusuutlikumad need ettevõtmised on!” kinnitas ta, kuuludes ka ise nende hulka, kel edukalt on õnnestunud oma varasem suur kehakaal toitumise ja trenni abil normi piiresse saada.

Teele soovitab kindlasti pidada toitumispäevikut kasvõi lühiajaliselt, et selgitada välja, millised on üldse enim muutmist vajavad harjumused, kuna tihtipeale võib olla iseenda eelistustest olla täiesti ebaadekvaatne ettekujutus: “Mina näiteks kunagi, kui kaalusin üle 100 kilo, panin kirja kõik, mis ma söön ja enda suureks üllatuseks avastasin, et kuigi mul kuskil peas oli mõte, et ma kartulit väga ei söö, siis tuli välja, et iga päev oli kartul menüüs!”

Kuigi vahepalad tervisliku näksimisena on toitumisnõustaja hinnangul lausa soovituslikud, siis tuleb osata kindlasti ka piiri pidada. “Päevas tuleks süüa ära vähemalt kaks puuvilja ning haarata juurde kas pähkleid või kuivatatud viigimarju. Kui aga see näksimine toimub õhtul kella 7st 9ni, siis pole ka puuviljad ja pähklid enam tervislikud,” kinnitas ta.

Väikeste laste emad teavad ilmselt kõik, mida tähendab mudilasele toidu valmistamine, mistõttu on tervisliku tooraine lapsele suhu “petmine” üheks peamiseks küsimuseks, millega lapsevanemad oma päid vaevavad. “Hea viis on alustada sellest, et tekitada lapsel side toiduga — kui ta tahabki toiduga mängida, las mängib, las tunneb nende tekstuuri. Proovi kindlasti lapsega koos süüa teha, peida porgand näiteks hakklihakastme sisse või mähi see peekonisse ja pista ahju!” soovitas ta.

Vaata muhedat videointervjuud!

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena