Kipud üle reageerima ja üle pingutama? Nende lihtsate võtete abil suudad oma tundeid ja meeleolusid paremini kontrolli all hoida!
Kell tiksub seinal, süda lööb rütmiliselt, sa hingad sisse ja välja. Vähem märgatavalt, kuid samuti, töötavad tsükliliselt sinu siseorganid ning toimuvad teisedki protsessid. Päev läheb üle ööks, vahelduvad aastaajad ja nii ikka edasi.
Kogu meie elu on täidetud tõusude ja languste perioodidega. Kui aga pulsisagedust väikeses diapasoonis pole nii väga raske muuta, siis hulga keerulisemad on lood psühholoogilises sfääris.
Ka seal on perioodilised protsessid, ning need mõjutavad vägagi vahetult meie seisundit, enesetunnet ja tegusid.
Muutlik meeleolu pole enam ammu mingi uudis. Eriti tugevalt väljenduvad emotsionaalsed tõusud ja langused sangviinikutel. Heitlik — sageli ilma väliste põhjusteta — meeleolu muudab sellist inimest üsna järsult. Elada ja töötada temaga koos tähendab tohutut sõltuvust tema tujudest.
Sellistest äärmustest teadlik olemine on kasulik, sest meil kõigil tuleb ette suuremal või vähemal määral meeleolu muutusi.
Oota, kuni halb ilm mööda läheb
„Tumedad pilved” sinu elus võivad näida ületamatutena, tekitada abituse tunde ning jätta mulje kõikide heade kavatsuste mõttetusest. Kui sa aga tead, et meeleolule on omane muutuda, tuletad seda endale meelde ning sul hakkab hulga kergem. Sa tead, et kurbuse ja halva tuju järel tulevad taas paremad päevad. Nii on rasketest aegadest palju kergem jagu saada. Sa ootad rahulikult nende möödumist ega tee midagi sellist, mida peaksid hiljem kahetsema.
Siiski ei ole paljud suutelised seda perioodi vastu pidama ilma tagasilöökideta. Miks? Eelkõige sellepärast, et inimesed, viibides negatiivses seisundis, esitavad endile tavapäraseid nõudmisi. Inimene püüab end ületada, et vastata ettekujutusele iseendast. Talle on ülioluline ka teiste arvamus. Ometi ei sünni sellest midagi head. Taktika peab olema teistsugune. Kui tuju on halb, siis tuleb endale lubada võtta time out. Pole vaja võidelda, tuleb end võtta just sellisena, nagu sa hetkel oled. Samas teades kindlalt, et sinu seisund muutub peagi normaalseks.
Ülepingutamine on siin täiesti vastunäidustatud. Tee vaid seda, mida suudad. Anna endale taastumiseks aega. Selline suhtumine endasse lubab sul väljuda negatiivsest faasist kiiremini ja ilma kaotusteta. Normaalsesse seisundisse naasmisele aitavad kaasa jalutuskäigud, doseeritud füüsiline koormus ning õige toitumine.
Kuidas ennast juhtida
Jah, kerkib ju üles küsimus, kas on üldse võimalik oma tujusid juhtida ning muutuda nendest vähem sõltuvaks. Tegelikult ei ole võimalik oma meeleolu allutada või petta. Küll aga on võimalik seda veenda muutuma. Mil moel siis?
Alusta sellest, et välistad kõik seigad, mis su tuju mõjutavad. Eelkõige käib jutt harjumusest seada oma tuju sõltuvusse teiste inimeste arvamusest. See komme on pärit lapsepõlvest, kui vanemate, kasvatajate ja õpetajate arvamus ning suhtumine olid lapse jaoks tohutu tähtsusega. Lapsepõlves formeerubki sõltuvus teiste arvamustest. Täiskasvanud inimene aga peab, kui mitte täielikult sellest vabanema, siis vähendama seda nii palju kui võimalik. Kui see õnnestub, muutub meeleolu palju rahulikumaks.
Lisaks teistele inimestele mõjutavad meie meeleolu ka mitmesugused elulised seigad — edu ja ebaedu, võidud ja kaotused, soodne asjaolude kokkulangevus ja ootamatud raskused. Ning just selliste mõjutuste eest tuleb õppida oma seisundit kaitsma ja nendest distantseeruma. See pole loomulikult lihtne. Ometi võimalik.
Ameerika psühholoogid Albert Ellis ja Aaron Beck on välja selgitanud, et meie seisundile ja meeleolule ei mõju niivõrd sündmus ise, kuivõrd meie endi arvamus sellest ning see, mida me antud olukorrast mõtleme.
Lihtne näide. Inimene kõnnib metsas. Äkki näeb enda ees karu. See tekitab õudu. Seejärel aga selgub, et see ei olegi karu, vaid mingisugune mesikäppa meenutav puuront. Nüüd saabub suur kergendus. Ümbritsevas maailmas pole ju mitte midagi muutunud. Muutunud on vaid inimese mõtted. Just nii me ka elame. Vahel peame igasuguseid puuronte karudeks ja reageerime vastavalt.
Kui elus midagi juhtub, on tarvis endale selgeks teha oma automaatsed mõtted sündmustest. Taoline mõtete vool lendab läbi pea väga kiiresti ning reeglina ei teadvustata seda endale. Selle eest näeme tulemusi — kurbus, rahutus, pettumus. Igale sellisele hetkele eelnesid teatavad mõtted ja hinnangud. Just need tuleb kinni püüda, et neisse saaks kriitiliselt suhtuda. Kas see, mis juhtus, oligi nii hirmus? Kui halb see ikkagi on? On see tõepoolest asi, mida parandada ei saa? Kujutle, et seda kõike mõtleb keegi teine — nii on sellesse kergem kriitiliselt suhtuda, toetudes seejuures tervele mõistusele. Selline tegevus muudab meie meeleolu vähem sõltuvaks välistest asjaoludest ja sündmustest.
On veel üks tee, mis mõjutab positiivselt meie meeleolu. See on suhtlemine loodusega, kauni muusika kuulamine, huvitavate raamatute lugemine. Loomulikult ka hea huumor ja mediteerimine.
Eraldi tuleks rõhutada loomingu olulist osa. On välja töötatud spetsiaalne süsteem mitmesuguste raskete hingeliste seisundite raviks. Süsteemi olemus seisneb selles, et tegeledes loominguga, tehes midagi omatahtsi, tunnetab inimene innustust ning sellest vaimustumine aitab ennast palju paremini tunda.
Allikas: Psihalogija
