Kas teadsid? Seda kõikvõimsat ravimtaime kasutasid juba vanad kreeklased

Teeleht on tagasihoidlik taim, mida võib leida kasvamas peaaegu kõikjal. See ääristab kruusa- ja metsateid ja asustab koduaedasid ning linna muruplatse. Teeleht on üks väheseid taimi, mis talub hästi tallamist. Sarnaselt paljudele teistele umbrohuks ristitud taimedele tunneb ta ennast hästi vähese viljakusega pinnases ning on väga vastupidav — muru sees kasvades kohandub ta kiiresti niitmisega, kasvatades väiksemaid lehti.

Teelehe raviomadusi tundsid juba vanad kreeklased ning selle taime nime esineb väga vanas arstiteaduslikus kirjanduses ja folklooris.

Teelehtede perekonnas on mitu liiki, millest kõige tuntum on suur teeleht (Plantago major). See on levinud peaaegu kõikjal Euroopas, Põhja- ja Kesk-Aasias. Sageli kasvab ta koos võilillega kohtades, kus loodus püüab taastada pinnase viljakust. Põhja-Ameerika indiaanlased kutsusid teelehte Valge Mehe Jalaks, kuna täheldasid, et see taim armastab kasvada kohtades, kus eurooplastest vallutajad radu sisse tallasid.

Leevendab mesilase ja sääse nõelamist

Paljud meist on juba lapsepõlvest peale kuulnud, et mesilase nõelamise koha või kriimustuse peale tasub panna teeleht. Rahvameditsiinis levinud teadmisi kinnitab ka moodne meditsiin: teelehe mahl on üks tõhusamaid looduslikke vahendeid verejooksu peatamiseks. Muljutud lehte või selle ekstrakti võib panna nii põletatud, muljutud, hõõrutud kui ka haudunud kohtadesse. See aitab kehast mürke välja tuua, leevendades sel moel mesilase või sääse nõelamist. Selleks, et taim saaks tõhusalt tööd teha, purusta lehed, aseta nahale ja kata kerge sidemega 4–12 tunniks.

Lisaks haavade ravile soovitatakse rahvameditsiinis teelehte ka silma- ja kõrvahaiguste, kõhutõve ja katarride raviks. Moodne meditsiin tunnustab teelehe raviomadusi eeskätt röga lahtistava vahendina. Kosmeetikas kasutatakse juuste raviks rasuse peanaha korral, samuti suurepoorilise naha hooldamiseks. Selleks, et teelehte kasutada seespidise ravimina, tuleb see kõigepealt hoolikalt kuivatada, mis ei ole aga sugugi lihtne, sest teelehe lehed on lihakad ja kuivavad aeglaselt. Sellegipoolest soovitatakse neid kuivamise ajal teistpidi mitte pöörata. Juba korjamisel tuleb nendega ettevaatlikult ümber käia, sest liigsel muljumisel muutuvad lehed mustaks.

Rögalahtistiks ja seedeprobleemide vastu

Ilusasti roheliseks kuivanud lehed aitavad aga teena või keedisena kopsukatarri puhul röga lahtistava vahendina. Selleks tuleb võtta supilusikatäis lehti klaasi keeva vee kohta. Jook peab tõmbama veerand tundi. Rohtu võetakse kolm korda päevas üks supilusikatäis korraga, enne söömist.

Nii teelehe mahla kui ka seemneid kasutatakse seedeprobleemide leevendamiseks ning isegi mao ja soole haavandite ravimisel. Kui soolestik on saanud kahjustada näiteks antibiootikumide, põletikuvastaste ravimite või valuvaigistite, toiduallergia või tsöliaakia tõttu, siis saab raviks kasutada nii teelehe lehti kui ka seemneid. Lisaks teele saab selle taime lehti, sarnaselt nõgese ja teiste umbrohtudega, lisada julgelt ka toitudesse nii värskel kui ka kuivatatud kujul. Teelehe seemned on rahvameditsiinis tuntud vahend kõhulahtisuse vastu.

Mitmed nn umbrohud on leidnud uuesti tee eestlaste toidulauale — nõges, naat ja malts on neist ehk kõige tuntumad. On aeg taas meelde tuletada ka teelehe raviomadused ning hinnata teda võrdselt teiste ravimtaimedega.

Allikas: Telegram