Ettevaatust! Kilpnäärmehaigused võivad naistele palju probleeme põhjustada

Kilpnäärmehaiguseid esineb naistel kümme korda sagedamini kui meestel. Umbes ühel naisel kaheksast tekib elu jooksul mingi probleem kilpnäärmega. Ms on need asjad, mida iga naine peaks oma kilpnäärme kohta teadma, selgitab dr Verner Fogel, Tallinna Endokrinoloogia Kliiniku endokrinoloog.

Naisele võivad kilpnäärmehaigused põhjustada:

• menstruatsioontsükli häireid — päevad võid muutuda ebaregulaarseks või katkeda täielikult;
• probleeme rasestumisega;
• probleeme raseduse ajal emale kui ka lootele;

Kellel on suurem risk kilpnäärmehaigustesse haigestuda?

• Pärilikkus, näiteks kui kilpnäärmehaigus esineb isal ja/või emal;
• Vanus — haigestumise risk suureneb vanusega;
• Sugu — nagu ülal toodud, siis naistel esineb sagedamini kui meestel;
• Autoimmuunhaiguste esinemine (reumatoidartriit, skleroosis mutlipleks, tsöliaakia, haavandiline koliit jne );
• Kilpnäärme alatalitlusse haigestumise sagedus kasvab raseduse ajal, peale sünnitust ja menopausi.

Kuidas saada aru, et kilpnääre on korrast ära?

Visuaalseid tunnuseid on vähe. Nähtavad on suur sõlm(ed). Kilpnäärme alatalitluse korral võivad olla tursed näol, ületalitluse puhul silmade liikumine ette (punnsilmsus) ja silmalaugude spasm. Ületalitluse korral on türoksiini ja trijoodtüroniini tasemed veres kõrged. Kaebused on enamasti mittespetsiifilised, nt käte värin ja harva surin jalgades.

Kilpnäärmenäitajaid saad kontrollida oma perearsti juures või meditsiinilaboris SYNLAB, tehes üksikanalüüsina, kogu Kilpnäärmepaketi või tellides vastavalt vajadusele analüüse ravi jälgimiseks.