Seedeprobleemidele on täiesti loogilised lahendused: siin on kaheksa abimeest!
Korralik seedimine on üks hea tervise aluskive. Me ei söö ainult naudingu pärast, vaid eelkõige ikka selleks, et keha ja vaim saaksid küllaldaselt tarvilikke toitaineid. Kui aga seedimine on mingil põhjusel häiritud, ei saa organism neid söögist-joogist normaalselt kätte.
1. Üleliigne närvipinge
Närvipinge võib tekitada seedehäireid. Ka ainult närvilisest tööst võivad tekkida ärritatud soole sündroom ja vaevused maos. Lisaks ei mõju hästi pikalt istumine, mis võib viia selleni, et sooltes tekivad spasmid (kramplikud kokkutõmbed) ja gaasid. Seedimist mõjutab ka toitumine: tuleks leida aega korralikult lõunat süüa, et ainus tugevam eine ei jääks õhtu peale.
Kui päev läbi tuleb istuda, leiab ikka mõne hetke, et vahepeal püsti tõusta, ennast sirutada ja natuke kõndida. Eriti istuva töö tegijal on kindlasti vaja pärast tööd ennast rohkem liigutada, kõndida või olla muud moodi kehaliselt aktiivne. Hästi mõjub ujumine, jalutamine või muu füüsiline tegevus, mis parandab mao ja soolte olukorda ning ühtlasi seedimist.
2. Düspepsia lai ulatus
Mõne inimese seedekulgla on lihtsalt loodud tundlikuks, teisel vähem tundlikuks. Düspepsia diagnoos pannakse siis, kui on seedekulgla talitluse häired, mille taga ei ole mingit haigust või mõnda orgaanilist muutust. Ühest küljest võib düspepsiat pidada nii-öelda heaks diagnoosiks — pole kasvajat ega haavandit –, kuid teisest küljest tekivad ikkagi kõhuvaevused. Mõnel on täistunne, mõnel vastupidi. Ühesõnaga: lihtsalt ei ole hea olla, on tunne, et magu on olemas, normaalselt me seda ei tunne.
Düspepsia korral on väga sage ärritatud soole sündroom, kui me uuringutel otseselt ei leia ühtki haigust, mis kõhuvaevusi tekitab. Inimesel lihtsalt on väga tundlik magu või ärritatud sooled, kas spastilised või loiud. Ärritatud soole sündroomi korral on kõht kord kinni, kord lahti, krambid võivad tekkida nii maos kui ka soolestikus.
Düspepsia all mõtleme ka seda, kui on täismaotunne või, vastupidi, tekib näljatunne, samuti seda, kui magu on liiga happeline. Seega laia diapasooniga diagnoos.
Teinekord võib düspepsia põhjuseks olla Helicobacter pylori, mida tänapäeval peetakse peamiseks mao- ja kaksteistsõrmikuhaavandi tekitajaks. On ka võimalik, et helikobakter tekitab esialgu ainult seedehäireid. Kui bakter on avastatud, tuleks see kindlasti kohe välja ravida — siis kaovad selle põhjustatud seedevaevused ja ühtlasi peamine haavandi ja vähi tekitaja.
Et düspepsiat ei põhjusta mingi haigus, mida saaks välja ravida, tuleb sellega lihtsalt õppida koos elama. Kõigepealt tasub üle vaadata oma toidusedel ja vajaduse korral seda muuta; kindlasti leevendab seedehäireid see, kui süüa senisest vähem magusat ja rasvast. Vaevusi võivad tekitada ka puu- ja köögiviljad, kui neid süüa palju värskelt. Ka düspepsia korral leevendavad olukorda liikumine ja värske õhk.
Kui düspepsia tuleb ainult liigsest närvipingest, siis minu arstikogemus näitab, et vahel on tarvis haigele antidepressanti — ainuüksi selle toimel kaovad mõnel kõik seedeprobleemid ära.
Düspeptilisi vaevusi võib tekitada seegi, kui on tarvitatud palju antibiootikume; mõne kroonilise haiguse korral tuleb võtta üsna palju ka muid rohtusid, mis muudavad soolestiku mikrofloorat ning ärritavad mao ja soolte limaskesta — kõik see avaldab seedimisele omakorda halba mõju. Sel juhul võiks tarvitada probiootikume, mida on spetsiaalselt selleks puhuks apteegis saada. Apteegist leiab käsimüügirohtusid ja toidulisandeid ka spasmide, gaaside ja liiga happelise mao vaevuste vastu.
3. Sapikivide mõju
Kui sapipõis on suuri kive täis ja valusid ei anna, öeldakse selle kohta tumm sapipõis. Rohkem võib vaevusi tekitada see, kui sapikivid on väikesed, pigem liiva moodi. Kui ka on kivid, toodab maks sappi edasi, mistõttu ei tohiks seedimisprobleem olla nendega seotud.
4. Maksa sidekoestumine
Maksa sidekoestumine ehk fibroos ükskõik mis põhjusel eriti tunda ei annagi, võib-olla tekitab ainult väsimust siis, kui analüüsid näitavad maksas põletikku.
Kuigi sidekoestumise tõttu on osa rakke hävinud, on maksal võime taastuda: terve osa toodab soolestikku sappi edasi. Muidugi oleneb kõik sidekoestumise astmest. Hoopis raskem haigus on tsirroos, mille korral maks on kärbunud, aga ka see peab teinekord kaua vastu.
5. Seedeensüümide piisavus
Seedeensüüme saab veres määrata ja hinnata küll, kuid seda tehakse eelkõige siis, kui on kõhunäärme ehk pankrease põletiku kahtlus. Puhtmeditsiiniliselt võttes tuleks seedeensüüme juurde võtta ainult siis, kui on kõhunäärmepuudulikkus.
Tänapäeval aga on asi läinud natuke vabamaks. Osa inimesi tarvitab seedeensüüme siis, kui mõnikord süüakse rohkem liha, eriti grillitud asju, et pärast tekiks vähem soolegaase.
Raskustunne kõhus võib tekkida aga hoopis sellest, et maotegevus on aeglasem, kui vaja. Võib-olla ei kannata kõht ka mõnda toitu või toiduainet, ent seda peaksid varasemad kogemused näitama. Siin on asi lihtne: kui mõne toidu järel tekib kõhus raskustunne, ei tasu seda süüa, või kui, siis õige vähe. Üldse on seedimisele kasulik see, kui mitte süüa kõhtu liiga täis.
6. Püreetoidud ja soolelaiskus
Kas kergesti seeditavad püreesupid teevad mao ja sooled laisaks, mis on vanemas eas niigi suur probleem?
Kui harva püreesuppi teha ja süüa, siis ainult see küll magu ja soolestikku laisaks ei tee. Pealegi sööme ju midagi püreesupi kõrvale, näiteks leiba või sepikut, mis annab maole ja sooltele küllalt tegevust — need töötavad ikka omas rütmis. Seega, kui isu on, tuleb köögiviljadest valmistatud püreesupp ainult terviseks.
Loe edasi portaalist Kodus.ee
