Eksperdid on rääkinud: need on parimad viisid, kuidas end igal eluetapil ideaalses vormis hoida
Lapsepõlv
Lapsepõlves aitab pidev trennitegemine kaasa tervislike eluviiside tekkele, unerutiini korrashoidmisele, luude korralikule väljaarenemisele ja kaalu normaalsele tõusule. Lapsed peaksid vähemalt tund aega päevas ennast aktiivselt liigutama. Hea oleks, kui lapsed prooviksid pidevalt uusi treenimisvõimalusi, mis arendaks nende kehas erinevaid lihaseid, näiteks ujumisest pallimänguni. Alati ei pea muidugi last mitmesse trenni panema, ka mänguväljakul mängimine on hea liigutamisvõimalus. Kui lastest saavad teismelised, siis tavaliselt spordientusiasm langeb, eriti tüdrukute seas. Siiski peaksid vanemad motiveerima last trenni tegema, lisaks normaalsele füüsilisele vormile aitab see kaasa heale enesehinnangule. Hea oleks innustada last käima vähemalt ühes trennis ning vastavalt tema iseloomule. Sotsiaalsed teismelised eelistavad pigem rühmatreeninguid, omaette hoidvatele lastele võiks pakkuda ujumas või jõusaalis käimist.
20. eluaastad
Selles vanuses on füüsiline võimekus absoluutses tipus ja reageerimiskiirus on maksimaalne. 20. eluaastates peaks treeningud olema eelkõige lõbusad ja erinevad, et ei tekiks tüdimust. Kui selles vanuses kasvatada korralik lihasmass ning tervisliku toitumise ja trenni abil jõuda normaalse luutiheduseni, on neid vanemaks saades lihtsam säilitada. Kui oled selles vanuses juba harjunud regulaarselt trenni tegema, tasub konsulteerida professionaaliga, et olla kindel õigetes trennitegemisviisides ja toitumisharjumustes.
30. eluaastad
Peale aktiivseid kahekümnendaid hakkab tavaliselt intensiivne pereelu pihta ning selles kaoses on oluline vahepeal keskenduda iseendale ning mitte jätta oma füüsilist poolt unarusse. Just kontoritöötajad peaksid silmas pidama, et teha istumisest pausi ning kõndida rohkem. Hea idee on ka nädalavahetusel haarata lapsed käe otsa ja minna terve perega loodusesse sportima — jooksma, matkama, mängima. Kasulik oleks ka võimalusel tööle kõndida või sinna rattaga sõita, ning lifti asemel valida trepid. Trenni tehes tasub valida kõrge intensiivsusega harjutused, sest neid võib teha kasvõi 20 minutiga. Naised peaks peale sünnitust treenima ka vaagnapõhjalihaseid, näiteks tehes Kegeli harjutusi.
40. eluaastad
Enamasti hakkab kaal 40. eluaastates tõusma. Kuid seda saab vältida, arendades oma vastupidavust. Head treeningud vastupidavuse jaoks on jooksmine, ning selja tugevdamise jaoks pilates. Selles vanuses ei tohiks karta ka teha intensiivsemat trenni, sest vanus ei ole veel nii kõrge.
50. eluaastad
Valu võib hakata krooniliseks muutuma, eriti seljavalu. Sagenevad ka teise tüübi diabeet ja südame-veresoonkonna haigused. Siiski ei tohi ära unustada enda liigutamist, istuv eluviis muudab olemasolevad haigused veelgi hullemaks. Hea oleks teha iga päev kiirkõndi, mis oleks piisavalt kiire selleks, et keha hakkaks higistma ning hingamine kiireneks. Ei tasu karta ka millegi uue õppimist, näiteks Tai Chi on ideaalne rahulikum sport tasakaalu hoidmise jaoks.
60. eluaastad
Vähk muutub suureks riskifaktoriks 60. eluaastates, kuid aktiivne eluviis ja tervislik toitumine vähendab seda riski. Tavaliselt on sellises vanuses füüsiline aktiivsus juba tunduvalt vähenenud, kuid peaks ikkagi pingutama. Kuna ka sotsiaalsed suhted kipuvad vaikselt kaduma, oleks hea mõte liituda mõne suurema tantsurühmaga, sest seal saab ennast aktiivselt liigutada ning suhelda samaaegselt. Kunagi ei ole liiga hilja uute tutvuste jaoks ning niimoodi ei muutu elu liiga üksildaseks. Jätkuvalt tasub igapäevaselt jalutada. Paljud inimesed avastavad selles vanuses enda jaoks ka vesiaeroobika.
70. eluaastad ja edasi
Võib tunduda, et 70. aastaselt on elu juba elatud ning ei ole soovi ennast rohkem liigutada, kui ainult hädavajaliku pärast. Oma igapäevasesse rutiini tasub ikkagi lisada kasvõi väike jalutuskäik või hommikuvõimlemine, niimoodi on enesetunne ka parem. Istuvate pereürituste asemel tasub kogu perekond kutsuda tubaste tegevuste asemel välja.
Allikas: Dailymail
