Ettevaatust! Päikesekreem ei ole üldse nii ohutu kui sa kogu aeg ekslikult arvanud oled ja võib sisaldada üht väga kahjulikku ainet

Ilmselt oled elanud teadmisega, et liigne päikesekiirgus põhjustab vähki ning kuuma päikese käes olles peaks ennast pidevalt päikesekreemiga sisse määrima. Kuid päikesekreem ei ole üldse nii ohutu, nagu sa alati mõelnud oled.

Suvel randa minnes või hotelli basseini ääres päevitades näed pea igal inimesel päikesekreemi pihus või kotist paistmas. Arvatavasti oled ka väikesest peale kuulnud õpetussõnu, et päikese kätte minnes pead ennast üleni päikesekreemiga kokku hõõruma ning mida kõrgema faktoriga see kreem on, seda parem. Kuid kust kohast see päikesekreemi hullus tulnud on? Veel mõnda aega tagasi ei teadnud inimesed sellest midagi ning olid palju rohkem päikese käes ja väidetavalt ei juhtunud midagi. Nüüd aga ei kujuta me elu ilma päikesekreemita ettegi.

Kahjuks aga ei ole enamik päikesekreeme ohutud. Päikesekreemides sisalduvas koostises on palju aineid, mis on nahale ja organismile veel palju kahjulikumad kui päikesekiirgus. Üks kõige hullematest on keemiline ühend oksübensoon, mis ajab inimkehas hormoone paigast ära. Keskkonnatöögrupi (Environmental Working Group) andmetel sisaldavad 56% päikesekreemidest oksübensooni. Samuti ei soovita enamik dermatoloogidest kasutada neid tooteid, kus sisaldub oksübensoon.

Lisaks on selgunud, et päikesekaitsekreem ei lase imenduda vajalikel toitainetel, mida saaks päikesest, näiteks D-vitamiinil. Meie organismi jaoks on D-vitamiin vajalik ning niigi on Eestis päikesevalgust vähe.

Mis oleks siis paremad alternatiivid päikesekreemile? Peas peaks olema nokamüts või kübar, et peanahk ei saaks kõrvetada ning et pea ei kuumeneks üle. Kandma peaks ka päikeseprille ning kõige suurema kiirguse ajal olema varjus. Hea oleks kanda ka pikemaid ja õhemaid riideid, mis ei lase lauspäikesel nahka kõrvetada. Kui aga tunned, et tõesti tahad nii väga päevitada, siis ole veendunud, et sinu päikesekaitsekreem ei sisalda okübensooni.

Allikas: Awarenessact