Suitsetamine on kahjulik suitsetajale, teda ümbritsevatele, aga ka riigile. Haigekassa kulutab aastas kümneid miljoneid suitsetamisest tingitud raskete haiguste raviks. Selle rahaga võiks vabalt teha midagi muud, näiteks parandada ravi kättesaadavust ja kvaliteeti,“ ütles Merilind.

Ta lisas, et elustiilihaigused, mis on tingitud suitsetamisest, alkoholi liigtarbimisest, ebatervislikust toitumisest ja vähesest liikumisest ning stressist, on ennetatavad.

„Kui inimene minu kabineti uksest sisse astub, on probleem juba tõsine. Katsume inimesi nõustada ja toetada nii palju kui võimalik, et nende elustiil paraneks. Kuid suured otsused on ikka inimeste endi kätes,“ lisab arst.

Merilinnu sõnul on suitsetamisest loobumine kõige kergem asi, mida oma tervise parandamiseks teha saab. Algatuseks tuleb langetada otsus ning siis sellest kinni pidada.

„Sõltuvusest vabanemise otsust aitab teha üks lihtne vahend – aeg. Säärasest suurest vaimsest ja füüsilisest sõltuvusest vabanemiseks võib mõni langetada otsuse ja päeva pealt loobuda. Kuid neid on vähe, kes suudavad säärasele otsusele truuks jääda,“ tõdes ta. „Kindlasti tasub proovida nikotiiniasendusravi, kuid ka see üksi ei vii soovitud tulemuseni.“

Aitab järkjärguline loobumine

Merilinnul on järgi proovitud ja end tõestanud hea soovitus suitsetamisest loobumiseks. „Märksa lihtsam on end võõrutada järk-järgult. Iga kahe nädala tagant vähenda igapäevast suitsetavate sigarettide arvu ühe võrra.“

Süsteem on lihtne: iga kahe nädala tagant tuleb päevas suitsetatud sigarettide arvu vähendada ühe võrra. Kui suitsetad päevas 20 sigaretti, siis esimesed kaks nädalat jätka samamoodi. Järgneval kahel nädalal suitsetad päevas 19 sigaretti ning nendele järgnevatel nädalatel 18 sigaretti. Igal päeval tuleb üles märkida suitsetatud sigarettide arv, see aitab joonel püsida.

See on pikk protsess, mis kokku võib võtta aega terve aasta, olenevalt päevas suitsetatud sigarettide arvust. Aga see on seda väärt. Järkjärguline loobumine harjutab ka sinu organismi mõnuainest võõrduma ning vähendab füüsilist vajadust suitsu järele.

Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu andmetel suitsetavad igapäevaselt 30 protsenti Eesti meestest ja 15 protsenti naistest. Eestis suitsetavad naised meestest kaks korda vähem, erinevalt Euroopa vanematest riikidest, kus suitsetamise tase on peaaegu võrdne.