Kirurg möönab: rippuva kõhunaha puhul dieet ja treening enam ei aita
„Meditsiiniline probleem pärast kaalu langetust või suure rippuva kõhu puhul on see, et suure nahavoldi all tekib naha haudumine, kus võivad hakata levima bakterid ja tekitada päris tugevaid infektsioone. Kõhuvoldis on tekkinud isegi haavandid ja see põhjustab ebameeldivat enesetunnet ning vahel ka rasket üldseisundit, mistõttu on vajatud ka hospitaliseerimist, et saada korralikku antibakteriaalset ravi,“ selgitab ligi 40-aastase kogemusega The Health Clinic´u tippkirurg dr. Rein Adamson ja lisab ka teise meditsiinilise probleemi „Pärast rasedust võib tekkida kõhu sirglihaste lahknemine ja selle tulemusel ulatuslik kõhuseina lõtvus. See omakorda põhjustab üldist halba enesetunnet ja isegi valusid, kuid ennekõike on see probleem esteetilist laadi“. Kirurgi sõnul on naisel siis pidevalt raseduse tunne ja näiteks pidavat üks patsient sageli lennujaamas vastama küsimusele, et mitmendat kuud ta rase on.
Dieedi ja treeningutega on võimalik ennast vormi viia teatud piirini. Kui olukord on juba käest ära, siis pole neist kasu. „Dieet aitab vähendada üldist kõhurasva, aga samas, kui kaal on olnud väga suur, tekib ikkagi rippuv kõht. Lihase olemasolu seal ei aita, see on naha ja naha aluskoe probleem. Kui asi on käest ära lastud ja kõhuseina juba muutused tekkinud, siis ei aita pärast ei dieet ega treeningud,“ selgitab dr. Adamson.
Olulisi vastunäidustusi kõhuplastika operatsiooniks ei ole. „Põhimõtteliselt sobib see operatsioon kõigile, kellel on probleem lõtvunud kõhunahaga ning kellel ei ole raskeid terviseprobleeme“. Hirmu tohtri sõnul patsiendid sellise operatsiooni ees reeglina ei tunne. Kõige enam küsitakse, kui kiire on taastumine, millal saab tööle minna, kui palju võib raskusi tõsta ja milline on tulemus.
Kiire taastumine
Haiglasolek on lühike — 1-2 ööd ja paari nädala pärast saab juba normaalselt liikuda. „Kõige raskem on esimene nädal, mil peaks mõningatel juhtudel veidi kummargil käima, et mitte väga järske liigutusi teha, sest nahk jääb pärast operatsiooni väga pingule,“ ütleb kirurg ja lisab, et nahk on elastne ning taastub nädalaga. Sõltuvalt patsiendist kestab operatsioon keskmiselt poolteist tundi. Tänapäeval kombineeritakse kõhuplastikat ka teiste protseduuridega nagu näiteks rasvaimu, taoline kombineeritud operatsioon on pikem.
„Tänapäeval on diastaasi (kõhu sirglihase lahknemine — toim.) probleem muutunud järjest aktuaalsemaks. Naised pööravad oma välimusele rohkem tähelepanu ja tõesti, seda lõtvunud kõhuseina on võimalik korrigeerida ja enesetunnet parandada, taastades kõhulihaste kokku õmblemise teel endine kõhu kuju“. Kui kõhupressi ei ole, mõjub see halvasti ka seedeelunditele. Inimene ei saa korralikult sporti teha, sest kõik vappub. Kaksikute puhul võib olukord olla kõhunahale eriti probleemne — seega ühelt poolt rõõm ja teisalt probleem.
Haigekassa kompenseerib taolisi lõikusi dr. Adamsoni sõnul vaid üksikutel juhtudel, kui on tekkinud meditsiinilised probleemid nagu näiteks tugevad põletikulised protsessid. Esteetilistel juhtudel kompensatsiooni ette nähtud ei ole.
Mida peab teadma enne lõikust?
„Reeglina ei tehta kõhuplastikat juhul, kui kehamassiindeks on üle 35. Siis on riskid suuremad, haavade paranemine kehv, võivad tekkida infektsioonid ja tulemus ei ole samuti väga hea. Ikkagi on soovitav kaalu langetada vähemalt niipalju, et kehamassiindeks jääks alla 35,“ paneb doktor patsientidele südamele. Enne operatsiooni on soovitav vähemalt kuu aega mitte suitsetada, et mitte rikkuda mikrovereringet. See võib mõjutada haavade paranemist ja on seega kõige olulisem asi.
Kaalulangetajatel peaks pärast bariaatrilist operatsiooni kaal olema stabiilne vähemalt pool aastat. „Kui on operatsioon tehtud kaalulangetamise eesmärgil, siis vähemalt aasta või poolteist peaks sellest olema möödas, kui saab võtta ette kõhuplastika,“ ütleb dr. Adamson.
Kõhuplastika eri meetodid
Tänapäeval tehakse kõhuplastikat nii esteetilistel kui meditsiinilistel näidustustel. „Näiteks kui on tegemist suurte kõhuseina-songadega, siis on võimalik songa likvideerimine teha koos kõhuplastikaga ja selle käigus kõhuseina tugevdada mitte ainult õmbluste abil, vaid on olemas ka spetsiaalsed proteesmaterjalid — kunstvõrgud, mis pannakse kõhunaha alla kõhuseina tugevdamiseks. Samas tehakse kohe ka kõhuplastika,“ selgitab kirurg võimalusi ja lisab, et selline kompleksoperatsioon annab igati häid tulemusi — inimene saab lahti nii oma songaprobleemist kui ka rippuvast kõhust.
Väiksemate probleemide puhul tehakse miniplastika, üldjuhul aga ikkagi täiskõhuplastika, mis annab paremaid tulemusi. Taoliste operatsioonide osakaal on aasta-aastalt tõusnud tänu sellele, et bariaatriliste operatsioonide ehk kaalukirurgia osakaal on tõusnud. „Varem ei olnud ülekaalu-probleeme. Kõhuplastika on kõige sagedamini tehtav operatsioon pärast kaalukirurgiat, sest 60% patsientidest vajavad selle järel siiski ka kõhuplastikat,“ nendib dr. Adamson.
Hirmu tundma ei pea
Tüsistuste arv ei ole kuigi suur. „Kõige sagedasemad komplikatsioonid on verejooksud, mis võivad tekkida nahaaluses koes, kuna seal on hästi palju väikseid veresooni; ja infektsioonid, kuid need on üksikud juhtumid. See pind on tohutu suur, mida opereeritakse, aga näha seda ei jää, on vaid üks pikk arm, mis muutub peaaegu nähtamatuks kuue kuuga,“ lohutab doktor neid, kes selle ulatusliku lõikuse õmblusjälgi pelgavad.
