Tallinna taliujumiskeskuse juhatuse liikme Hannes Viherpuu sõnul on talisuplejate arv märkimisväärselt kasvanud. Üheksa aastat tagasi käis Tallinna taliujumiskeskuses nelja tunni jooksul ujumas umbes 20 inimest. Nüüd supleb talvel sama aja vältel aga 250 inimest.

Kertu Kaljuveer alustas suplemisega varakevadel, kui jää kattis veel Haapsalu Väikese Viigi järve ja vesi oli 0–2 kraadi. „Läksin sups vette, tegin kohapeal ühe tiiru ja kohe välja tagasi,“ lisas ta. Talisuplusega alustas Kaljuveer seetõttu, et tahtis ennast proovile panna.

Taliujuja Sille Simson uuris oma diplomitöös talisuplejate motivatsiooni ja hinnangut tervisele. Tema uurimuses vastas küsitlusele 437 talisuplejat, kellest 200 olid värsked alustajad. Seega on uuringu kohaselt uusi talisuplejaid peaaegu pool nendest, kes suplevad juba mitmendat hooaega. „Igal juhul saab järeldada, et talisuplus on kasvav trend,“ ütles Simson.

Talisuplejaid ei ole veel kaardistatud. Simsoni uurimuse küsitlus levis internetis ja selles küsitluses ei ole kõiki talisupluse harrastajaid.

Tagab hea enesetunde

MTÜ Tartu Taliujumise juhatuse liige Evelin Jõgeda rääkis, et esimesel talisuplusel ta ei mõelnudki külmale. Jõgeda ütles, et enne taliujumisega tegelemist ei käinud ta isegi suvel ujumas ja oli suur külmakartja. Nüüdseks on naine taliujumisega tegelenud kolm aastat ega plaani veel lõpetada.

Jõgeda sõnul on talisuplejate arv aasta-aastalt kasvanud tänu organiseerimisele. Nimelt on väga paljud Eesti piirkonnad loonud ühised grupid ja kohad, kus on võimalik ujumas käia. Paljudes kohtades on riiete vahetamiseks soojakud ja külma peletamiseks saunad.

Taliujuja Kertu Kaljuveeri sõnul ei pea pärast talisuplust sauna minema, vaid see on pigem mõeldud algajatele, kes saavad saunast psühholoogiliselt julgust. Nad teavad, et peale suplust on neil võimalik kiiresti sooja saada. Talisuplejate saunad on madalama temperatuuriga, jäädes 60–70 kraadi vahele.

Simsoni uurimusest tuleb välja, et talisuplusega tegeletakse peamiselt hea enesetunde tõttu, mis tekib pärast vees käimist ning samuti selgus, et talisuplus tõstab meeleolu ja annab energiat.

Vastanud 437 inimesest 166 ütlesid, et nad on talisuplusest sõltuvuses, 179 ei olnud täiesti kindlad, aga vastasid, et nad võivad olla sõltuvuses. Talisupluse tulemusena hakkavad neerupealsed tootma neeruhormooni noradrenaliin, mis omakorda vabastab ajus õnnehormoone. Sellepärast tekib talisuplust harrastades joovastav tunne ja sõltuvus.

Talisuplejad nakatuvad vähem külmetushaigustesse

MTÜ Tartu Taliujumise juhatuse liige Evelin Jõgeda ütles, et ta on palju vähem haige olnud pärast seda, kui alustas talisuplusega. Ta lisas, et külmataluvus tõuseb kindlasti ja talv ei tundugi enam nii jube.

Simson ujus eelmise aasta 20. maist selle aasta 20. maini iga päev ja ütles, et sel ajal ei olnud tal kõrgemat palavikku kui 37,2 kraadi. Praegu käib ta ujumas kaks korda nädalas ja ütles, et hingamisteede haigused ehk köha või nohu lähevad üle paari päevaga. Simsoni sõnul on oluliselt paranenud ka meeleolud. Tal ei ole masendust ega depressiooni ning palju reipam ja rõõmsam on olla.

Ühed suplevad ja teised ujuvad

Talisuplemine ja taliujumine on kaks erinevat asja. Talisuplus on see, kui inimene end korraks vette kastab, aga otseselt ei uju. Taliujumisel tuleb siiski ka mõned tõmbed vees teha. Viherpuu sõnul proovivad nemad oma taliujumiskeskuses teha kõikidest suplejatest ujujad. „Me teeme taliujumist ikka ujumise pärast, et oleks huvitav,“ ütles Viherpuu.

Viherpuu jagab talisuplejad kolme rühma. Tema sõnul on ühed need, kes arvavad, et talisuplus ravib kõike. Teise rühma kuuluvad need, kes käivad suplemas, et teadlikult tervist parandada. Kolmas rühm ujub talvel emotsiooni saamiseks.