5 olulist asja, mida iga naine peaks emakakaelavähi kohta teadma
Inimese papilloomiviirus ehk HPV on saatnud inimkonda pikalt. Enamasti inimesele kahjutu viirus võib halvimal juhul põhjustada naistel emakakaelavähki. Kuigi emakakaelavähk on tõsine haigus, on see õigeaegselt avastatuna kergesti ravitav. Ekspertide abiga toome teieni viis olulist asja, mida iga naine võiks HPV-st ja emakakaelavähist teada.
1. HPV infektsioon on sagedasim sugulisel teel leviv infektsioon maailmas. HPV on kergesti nakkav viirus, mis levib inimeselt inimesele naha või limaskestade kokkupuutel. SYNLAB Eesti vastutava laborispetsialisti Kaspar Ratniku sõnul on HPV kõrge riskiga genotüüpide esinemine 99% juhtudel emakakaelavähi väljaarenemise põhjuseks. „HPV infektsioon võib püsida aastaid ja siis kaduda või areneb paari aasta jooksul selliseks, kus esmased vähieelsed muutused on avastatavad,“ räägib Ratnik. Ta lisab, et raske düsplaasia areng ehk tõsised muutused emakakaela rakkudes võivad aega võtta rohkem kui kümme aastat. Igal aastal diagnoositakse maailmas rohkem kui 500 000 uut emakakaelavähi juhtu, Eestis on emakakaelavähki haigestumine naha-, rinna- ja käärsoolevähi järel neljandal kohal.
2. Enamus HPV viirusega nakatumise juhtumite korral ravib keha end ise, aga mitte alati. Qvalitas Arstikeskuse naistearst dr Katrin Seidelberg ütleb, et 80% naistest nakatub elu jooksul HPV kõrge riski genotüübiga, seejuures on kõige suurem nakatunute protsent noorte, 20-25-aastaste naiste seas. „Enamus naistest, kes on viirusega nakatunud, paranevad spontaanselt. Tõenäosus, et organismi immuunsüsteem hävitab viiruse nakatumise järgselt paari aasta jooksul, on ligi 90%. Mida noorem on naine, seda suurem on tõenäosus, et immuunsüsteem saab viirusest jagu. Kui organism ei suuda viirust hävitada, on oht, et emakakaelas tekivad vähieelsed muutused.“
3. Emakakaelavähi osas peab end testima iga kolme aasta tagant. „Selleks, et võimalikult varakult avastada vähieelseid muutusi emakakaelas ja vähendada haigestumist emakakaelavähki, on vajalik emakakaela rakkude tsütoloogiline uuring ehk Pap-testi teha 3-aastase intervalliga ja naistearsti juures võiks kontrollis käia kord aastas,“ räägib dr Seidelberg. Ta ütleb, et kuigi naised on teadlikud, et regulaarne günekoloogiline läbivaatus ja testimine emakakaelavähi varajaseks avastamiseks on vajalik, on palju naisi, kes regulaarselt naistearsti ei külasta. „Naistearsti külastatakse sagedamini viljakas eas seoses raseduste ja sünnitustega. Hiljem, peale sünnitusi ning pre- ja postmenopausi, jääb külastusi harvemaks ja paljud ei pöördu enam üldse.“
4. Tänapäevaseid HPV proove saab kodus võtta. Nagu öeldud, on HPV laialdaselt levinud. Seega kui naised ennast ei testi, tähendab see kasvavat riski tervisele ja on oht, et varased emakakaelavähi eelsed muutused jäävad õigeaegselt diagnoosimata. „Tänapäeval on võimalus ennast ka ise HPV kõrge riski genotüüpide ja teiste erinevate sugulisel teel levivate haiguste suhtes testida,“ rääkis dr Seidelberg. See annab paremad võimalused end kontrollida ka nendele naistele, kes mingil põhjusel naistearsti visiiti pelgavad. Kui HPV test on positiivne, näitab see kõrgenenud riski emakakaelavähi ja selle eelseteks seisunditeks ning sellisel juhul on vajalik täpsustav uuring naistearsti juures.
5. Emakakaelavähi vastane vaktsineerimine on tõhus viis emakakaelavähist hoidumiseks. „Vaktsiin ei ravi, vaid hoiab ära nakatumise nende kõrge riski HPV genotüüpidega, mis kõige sagedamini põhjustavad emakakaelavähki,“ selgitab Seidelberg.
Dr Katrin Seidelberg võtab kokku, et need naised, kes regulaarselt kontrollis ei käi, võtavad teadlikult riski oma tervise eest. „Parim, mida inimene haiguste ennetamiseks, leviku peatamiseks ja iseenda tervise heaks teha saab, on olla ohtudest teadlik ning regulaarselt tervist kontrollida.“ Laborispetsialist Kaspar Ratnik lisab ka omalt poolt, et kuigi uudne võimalus HPV proovi ise kodus võtta on hea võimalus naistele, kes mõnel põhjusel pole saanud ennast veel testida, ei asenda see kindlasti naistearsti visiiti.
