Treener selgitab, miks ei ole soov viie nädala jooksul 30 kilo kaalust alla võtta realistlik
Siim, millise lähenemisega võiks treeninguid uuel aastal alustada? Kas piisab ühest suurest ja konkreetsest eesmärgist või peaks üht suuremat eesmärki omakorda jagama vaheetappideks?
Kui räägime inimesest, kes pole varem trenni tegemisega kokku puutunud või proovib üle pika aja järjele saada, siis esmalt tuleks läbi mõelda eesmärk ja võimalused. Tihtipeale lubatakse kokku rohkem, kui reaalselt jõutakse ellu viia.
Hea näide on, et lubatakse viis korda nädalas trennis käia, kuigi tegelikud ajalised võimalused seda pikas perspektiivis ei toeta. Teine asi on treeningviis. Oluline on leida meelepärane tegevus. Samas peaks see olema efektiivne ja eesmärki täitma. Kindlasti on vaja jagada eesmärgid vaheetappideks. Lihtsalt millegi suunas liikumisega kaob ajapikku pigem fookus ja asi jäetakse katki.
Millist trenni ja kui suurt treeningkoormust soovitate inimesele, kes ei ole varem ennast üldse liigutanud?
Üldjoones võiks ikka teha jõuharjutusi, et toetada lihaskonda, ja teisalt olla ka üleüldiselt aktiivne. Käia kuskil tantsima, jooksmas, ujumas, rattaga sõitmas või mõnes aeroobikalaadses treeningus. Algajale pole palju vaja.
Kas on pigem olulisem treenida suure treeningkoormusega, tänu millele võime endale liiga teha või tuleks teha füüsilise võimekuse piires, hoides samal ajal korralikku vormi harjutusi sooritades? Ehk kas suured raskused ja vähem kordusi või pigem väikesed raskused ja rohkem kordusi?
Ilmselgelt on teine variant mõistlikum. Suurel koormusel võib olla oma koht, kuid isegi edasijõudnute seas pole see igapäevane. Oluline on anda suur koormus peale alles siis, kui ollakse eelnevast koormusest taastutud. Harjutustetehnika on A ja O. On ka tegelasi, kes ülistavad musta tehnikat ja peavad seda vajalikuks.
Kui treenida näiteks jõusaalis kehaosi suhteliselt harva ja kasutada kehvemat tehnikat, siis ei pruugigi midagi halba juhtuda. Samas tihedama sagedusega ja korrektse tehnikaga treenimine on vaieldamatult parim viis. Rohkem kordusi annab võimaluse harjutuse motoorikat rohkem sisse õpetada ja head tehnikat säilitada, mistõttu on algajatele see sobivam. Samas suured koormused eeldavad paremat keha ja lihaste tunnetamist ning on paremad üldise jõu arendamiseks.
Kuidas teie aitate klientidel leida sobivad ja samas realistlikud eesmärgid, mida alanud aastal treeningsaalis püüda?
Tuleb kuulata ära soovid ja otsustada koos, mis on füsioloogiliselt võimalik. Kui keegi soovib 30 kilo kaalu alandada viie nädalaga või 20 kilo lihasmassi suurendada viie nädalaga, siis ilmselgelt on see võimatu. Samuti tuleb vaadata, mis on kliendi võimalused ajalises mõttes. Mida suurem eesmärk, seda rohkem tuleb pühendada aega ja tahet selle saavutamiseks.
Millised oleksid need kolm märksõna, mis garanteerivad soovitud tulemused treeningsaalis?
Järjepidevus, teadlik lähenemine, arengu dokumenteerimine.
Kuidas muuta igapäevane liikumine elustiiliks? On inimesi, kellele meeldib trenni teha ja on neid, kellele lihtsalt ei meeldi sellega kaasnev lihasväsimus ja muu. Kuidas saab treenida või treeningutele läheneda selliselt, et mõlemad saavutaksid tulemusi?
Alguses on see raske. Tuleb „investeerida“ endasse. Võtta ennast kokku ja käiagi mõned nädalad teadlikult end motiveerides treenimas. Teatud hetkest muutub see lahutamatuks osaks elust. Seda on raske mõista inimesel, kes parasjagu ei ole liikuva elustiiliga, kuid kui ta selle punktini peaks jõudma, siis ta mõistab.
Kas grammitäpsusega kalorite lugemine on treeningutega alustavale inimesele vajalik või võib see pigem tekitada stressi?
Inimesed on erinevad. Kujutame ette spektrit, mille ühes otsas on täielik raamatupidajalik arvepidamine kalorite osas ja teises „puusalt panemine“. On tõesti neid, kes kirjutavad kõik üles, kuid enamikule on see rohkem stressitekitav kui kasutoov. Samuti on võimatu välja arvestada täpne kaloritehulk.
Toiduainetepartiid on koostise osas alati erinevad, isegi kui paki peale on kirjutatud üheselt. Samuti liigub inimene iga päev erinevalt ja seedetraktil võib olla erinevatel päevad erinevaid tujusid. Seega eksimusprotsent arvepidamises saab olla kuni 20. Samuti pole mõtet laskuda teise äärmusesse ja umbes toimetada.
Hea viis oleks viibida spektri keskel ja aeg-ajalt nädalase või sarnase vahega lüüa kriitilise pilguga kokku toitumine igal päeval. Mida rohkem päevi dokumenteerida, seda täpsema pildi söömiskäitumisest saame. Toitumisharjumustest rääkides võiks spetsialistiga läbida kriitilise toitumisanalüüsi.
Kirjutada üles viie- kuni seitsmepäevane toitumine ja teha seda ausalt. Tihtipeale kui inimestelt seda paluda, siis juhtub üks kahest: 1) avastatakse, kui palju tegeletakse näksimisega ja energiatihedate toitude maiustamisega; 2) kaal hakkab toitumisanalüüsi ajal maagiliselt langema, sest inimene alateadlikult muudab toitumist, kui ta peab selle üles kirjutama ausalt.
Milline on teie treeningfilosoofia?
Treeni, et olla terve ja elujõuline. Kehailu olgu selle kõrvalsaadus.
Mis on teie ootused või lubadused endale treenerina aastaks 2020?
Ma ei lõpeta kunagi enda kallal töötamist ja erialaselt arenemist. 2020 on lihtsalt järjekordne trepiaste.
