Väga sageli kaob teadlikkus elueesmärgist täiskasvanuks saades ühiskonna ja teiste inimeste tõekspidamiste najale toetudes täielikult ära. „Kaob kontakt endaga. Koos sellega ka selgus, mis on eluülesanne, mida talle meeldib tegelikult teha või mida ta võiks teha,” räägib Monika.

„Kontakti taasloomine iseendaga on esimene samm eluülesande leidmiseks. See on esimene samm, et teadvustada, mida sulle päriselt teha meeldib. Kui hakata tegema asju, mis on sinu jaoks, teeb see inimese õnnelikuks ja asjad sujuvad elus suhteliselt kergelt,” lisab ta. „Kindlasti jäävad väljakutsed, sest see on inimeseks olemise üks arengukoht, aga inimene võtab vastu need kergemalt ja paljud uksed hakkavad avanema lihtsamalt.”

Kas siis võib öelda, et kui inimene tunneb midagi tehes end õnnelikult, on see võib-olla seotud tema elueesmärgiga?

Jah, see võib olla elu sellega seotud või ta on teel sinnapoole. Elueesmärgi avastamine on arenguprotsess, et sisemine jõud saaks avalduda, et hakata tegelema asjadega, mis annavad elule sügavama tähenduse. Enne kui see avalduda saab, nõuab see tavamõistes aega, teatud omaduste arendamist või väljakutsetega tegelemist.

Kannatused, valu või raskused kuuluvad elu juurde. Sellega me kasvame.

Mitte kannatused või valu, vaid väljakutsed. Need on erinevad asjad. Väljakutsed on olukorrad, mis nõuavad paremate lahenduste leidmist ja tihtipeale võib-olla suunavad meid käituma või tegema asju teistmoodi, kui oleme varem teinud. See ongi vaimse kasvu osa. Valu ja kannatusi loovad mõtted ja klammerdumised, mis võivad pärineda väga vanadest arusaamadest, kui elati ellujäämisrežiimil ja tehti asju jõuga. Tänapäeva elu ja praeguse paradigma põhimõtetega see enam kokku ei lähe. Kannatusi loovad uskumused ja nendega seotud mõtted, mis võivad pärineda perekonnast, esivanematelt, võib-olla ka hinge enda ajaloost ehk eelmistest kehastustest. Need on mälestused, mis meil rakumällu on talletunud ja täna meid piiravad.

Kui tihti teie kui terapeudi poole inimesed pöörduvad, et kõrgemat eesmärki leida?

Väga sageli. Pöördutakse ka sellepärast, et inimene on elumõtte kaotanud. Elu tundub tühi. Selleks, et muuta elu tähendusrikkamaks, otsibki osa eesmärki, mille pärast nad on siia ellu tulnud. Nii et see on üsna levinud küsimus, millega inimesed pöörduvad ja millega me tegeleme, nii individuaalselt kui ka grupitöödes.

Kas võib olla ka selline olukord, et inimene justkui püüdleb eesmärgi poole, aga see ei täitu ja tegelikult tuleb välja, et see polegi tegelikult tema kõrgema minaga kooskõlas?

Seda esineb palju. Miks see nii on? Ühiskond suunab inimesi tegema asju kindlal viisil. Koolides on valik kindlatele erialadele, mille valik jääb sageli elu arengule ja ka vajadustele jalgu. Sellist üldtuntud rada käies tekib tunne, et rohkem valikuid ja võimalusi polegi. Paljud teevad valikuid selle järgi, mis erialasid hetkel saadaval on. Mingil hetkel avastatakse, et see pole üldse tema jaoks. Nii võib juhtuda, kui tehakse valik selle järgi, mis hetkel näiteks populaarne on või mis hetkel tundub kasulik õppida, et edasi teha näiteks karjääri või saada suurt sissetulekut. Unustatakse aga ära, kas see eriala pakub ka hingele toitu.

Tänapäeva noortel on siiski sisemine juhatus, nn sisemine GPS rohkem aktiivne ja nad on sageli teadlikumad, mis neile meeldib. Vanemate inimeste hulgas on paljud elanud nii, et ei teagi, mida tähendab teha midagi sellist, mis tõesti rõõmu pakub. Tehakse rohkem kohustusest ja selleks, et midagi peab ju tegema. See aga loob palju sisemist rahulolematust ja vahel ka haigussümptomeid, kuna sisemised eesmärgid on jäänud täitmata.

Miks siis meie soovid mõnikord ei täitu? Üks põhjus on kindlasti, et arvestatakse teiste arvamustega, kuidas oma elu elada või millised valikud aitavad eesmärkideni jõuda. See, mis ühe jaoks toimib hästi, ei pruugi teise jaoks nii olla. Tuleb kuulata ennast. Õppida ennast usaldama.

Kui nüüd intervjuud loeb inimene, kes ongi täpselt selles hetkes, et justkui see majakas, kaugem eesmärk on puudu, elus valitseb tühjus, kuigi pealtnäha paistab kõik hästi, siis kuidas alustada?

Alustama peaks endaga kontakti loomisest. Õppima ennast kuulama ja tunnetama. Katsetama, mida üldse meeldib elus teha. Elueesmärgi avastamine pole ühekordne praktika, vaid enesega regulaarne tegelemine. Kui inimene pole kunagi elanud ennast kuulates, vaid pigem teiste järgi, siis see võib tal ka ajaliselt rohkem aega võtta enne, kui enda kuulamisele avanemine toimub.

Töökogemusest võin öelda, et on neid, kes ei tea, mida nad tahavad. Kui nii on, siis tuleb hakata märkama igapäevaelus seda, mis rõõmu pakub ja hea tunde tekitab. Praegune aeg soosib julgeid valikuid ja julgust astuda massidest välja, et hakata tegema asju omamoodi. Ainult siis saab elueesmärgiga seotud igale inimesele omane unikaalsus väljenduda. Osho on hästi öelnud: „Ela oma elu enda valgusest lähtuvalt.”

Suur osa kuulab teisi inimesi, kuidas on õige elada või joondub selle järgi, mida keegi on juba teinud. Näiteks on suur hulk inimesi, kes on suurt edu saavutanud ja tundub, et nad on korda saatnud nii palju toredaid asju. Siit võib tekkida tahtmine sama asja teha. Sellist kopeerimist on praegu palju. Kuid mis ühele sobib, ei pruugi sobida teisele. See, et keegi on midagi tehes midagi saavutanud, ei tähenda, et ka teised samas asjas edukad oleks.

Kedagi kopeerides ei avaldu inimese unikaalsus, mis on elueesmärgiga seotud. Endaga ühendust luues on võimalik saada teadlikuks oma hingesoovidest ja vaimsest tarkusest. See käib kõik läbi südame ja tunnetuse. Sisemine südametarkus juhib väga sageli teistsuguseid valikuid tegema kui mõistus.

Mis siin kaasa võiks aidata?

Selguse loomiseks elueesmärgi osas on vaja piiravatest suhtumistest, hoiakutest, hirmudest ja uskumustest vabaneda. Kaasa aitavad sellele erinevad meditatiivsed praktikad, teadlik vabastav hingamine. Kasutan ka oma töös palju energeetilisi protsesse, mis võimaldavad endaga paremini kontakti saada. Endaga püsivat kontakti ja selgusesaamist elu eesmärgi osas aitab luua auratransformatsioon. Elueesmärki on võimalik teadvustada ka läbi eelmise elu regressiooniteraapia.

Üks oluline küsimus, mis ka alati esile kerkib: kuidas saavutada vaimsete ja materiaalsete eesmärkide kooskõla? Ellujäämiseks me siiski vajame raha ja tööl käimist, samas soovime seejuures olla õnnelikud, et meie hing laulaks.

Kui mina aastaid tagasi endaga tegelema hakkasin, mainis minu mentor ja õpetaja, et vaimse arengu teel on väga suur oskus õppida olema kerguses ka rahaga ehk materiaalse poolega ja luua endale ilus elu.

Igaühe võimuses on luua endale selline elu, kus ennast hästi tuntakse ja seda ka rahaga. Kui tundub, et seoses rahalise küllusega valikuid justkui ei ole, siis on see seotud inimeses olevate piiravate mõtetega, suhtumistega, uskumustega rahasse, mis võivad olla pärit perekonnast, esivanematelt, eelmistest kehastustest, ühisteadvusest. Nendest on vaja vabaneda, et rahaline küllus elus kasvaks. Siis tekivad ka uued ja paremad võimalused sissetuleku suurenemiseks.

Mõtted võivad võimaluste uksi sulgeda, aga ka avada. Väga oluline on õppida teadlikult puhastama ennast mõtetest, vanadest piiravatest uskumustest või programmidest, mis hoiavad vaesuses või panevad arvama, et peadki elama vaesuses, sest see on sinu saatus.

Need on hästi vanad arusaamad ja mitte mingil juhul ei toeta need liikumist elueesmärgi poole. Olenemata sellest, mis see missioon on. Me võime elada ka sellist vaimset elu, olles jõukad rahaliselt. See on inimese enda valik, millisel tasandil ta tahab elada. Mõni lihtsalt tunneb mugavamalt ennast, kui elab sellist lihtsamat elu ja teine tunneb mõnusalt ennast siis, kui tal on täielik rahaline küllus. See sõltub suhtumistest, tehtud valikutest, millisel küllusetasandil ta elada soovib. Seda on võimalik elu jooksul muuta. Tasakaalukeskuses on võimalik sellist muutust teha nii individuaalselt kui ka kursustel.

Kuidas te ise oma aastat planeerite ja kui palju sellest lahti lasete?

Soovid ja unistused annavad aastale suuna. Suured unistused viivad edasi meid kõiki ka kogu maailma. Me peaksimegi rohkem julgema unistada ja soovima suurelt. Seda ma aasta alguses teengi. Teadvustan, millist aastat ma soovin ja mida ma selle aasta jooksul soovin teadlikult luua. Edasi annan energeetiliselt oma soovidele hoogu ja lasen need soovid lahti. Selliseid uue aasta soovide väestamisi teeme ka Tasakaalukeskuses igal aastal koos grupiga või ka individuaalselt.

Unistustest ja soovidest ei tasu kunagi loobuda, küll aga viisidest, kuidas need ellu tulla võivad või missuguseid samme nõuavad. „Paindlikkus” ja „avatus” on olulised märksõnad.

Minu meelest on unistusi aasta alguses kirja pannes oluline ka võtta vastu kavatsus olla äärmiselt paindlik, millisel viisil neid ellu viima hakata. Jäigad arusaamad loovad takistusi, raskust ja jõuga edasiliikumist. Võime aga asju teha ka kergusega. Parim võimalik tee avaldub alati kerguses.

Väärt oskus on olla avatud erinevatele võimalustele ja muutustele, et saaks liikuda soovide poole kergusega.

Kuidas valitud teel püsida ja mitte alla anda?

On neli olulist printsiipi, mis aitavad valitud teel püsida.

Esiteks see, mida sa mõtled. Unistused aktiveeruvad kohe. Need saavad alguse mõtetest. Mõnikord võib hakata teelt kõrvale tõmbama meie vastuoluline mõttemaailm. Sisemine geenius on meis kõigis olemas, aga meie arusaamad endast ja soovide võimalikkusest tõmbavad unistuste täitumisele kriipsu peale. Mõtted peaksid toetama unistuste täitumist.

Teine on see, kuidas sa räägid. Kas sinu mõtted on sünkroonis sellega, mida ja kuidas sa räägid? Kas see, kuidas sa räägid, toetab sinu mõtteid ja unistusi, et soovitu saaks ellu tulla? Kas sa julged väljendada, millest unistad.

Kolmas asi, mis mõjutab, on see, kuidas tegutseda. Kahtlemata nõuab unistuste elluviimine enamikul juhul ka tegutsemist. Kas sa oled samme teinud, et unistused saaksid täituda?

Neljas on see, millesse sa usud. Kas sa usud iseendasse ja sellesse, millest sa unistad.

Kui need kõik neli on sünkroonsuses, siis saadad universumisse selge signaali, mis toetab väga palju valitud teel olemist. Kui üks neljast puudub, saadab inimene välja segase signaali, mis takistab unistustel täitumist.

Mida puhtam energeetiliselt inimene on, seda rohkem on ta ühenduses endaga ja seda kiirem on asjade nähtavale tulemise või eesmärkideni jõudmise protsess. Mõnikord hakkavad soovid väga kiiresti täituma. Seega see sõltub hästi palju inimesest ja tema soovi olemusest.

Seega igal juhul tasuks tegeleda ka sisemaailmaga, et saaks rohkem avalduda see, mille jaoks me päriselt oleme loodud?

Ma arvan, et see olekski primaarne. Kui vabastame sisemaailmas peituvad piirangud, siis tekib selgus endas, tegutsemistahe ja ka edasised vajalikud sammud tulevad kergemalt.