Kuidas vabaneda tagasihoidvatest negatiivsetest emotsioonidest ja olla kindel, et need enam ei naase?
Elrod kirjutab uues raamatus "Imede valem", et iga valus emotsioon, mida oled eales kogenud, koged praegu või tulevikus, oli, on ja saab alati olema su enda loodud ja on täiesti vabatahtlik. Autor on veendunud, et meil on võim vabaneda kogu minevikus tekkinud ja praegu tuntavast valust ning lakata seda tulevikus juurde loomast. Teisisõnu on meil võim alates tänasest päevast lõpetada negatiivsete emotsioonide tekitamine ja elada valuvabalt kogu ülejäänud elu.
Viie minuti reegel
Viie minuti reegel ütleb: „Kui kõik ei lähe plaani järgi, on lubatud end näruselt tunda, kuid mitte üle viie minuti.“ Vingu, hädalda, nuta, kurda, karju, tao seina — tee, mis iganes pähe tuleb. Need viis minutit annavad sulle võimaluse tunda tundeid, kuid ajalimiit ei lase nendesse liiga pikalt, tarbetult ja ebatervislikult takerduda. Viie minuti reegel on tõhus, sest teeb valu õppetunni kristallselgeks: valu ei põhjusta mitte kogemus, asjaolud või sündmus, vaid meie soovimatus aktsepteerida elu nagu see on ja edasi minna. Kui surume kannad maha ja ütleme: „Ei või olla,“ ujutavad rõhuvad ja tagurlikud emotsioonid meid üle. See kehtib alati, jäägu juhtunu viie minuti, kuu või aastakümne taha. Kuniks olukorda tõrjud ja soovid, et see poleks nii, lood valu juurde. Hetkest, mil võtad olukorra omaks, saad vabaks.
Kannatust põhjustab vastupanu
Kannatust põhjustab ainult üks asi: vastupanu. Lihtsalt öeldes, kogu emotsionaalne valu, mida me eales oleme kogenud, kogeme praeguses hetkes või tulevikus, on reaalsusele vastupanu osutades enda loodud. See vastupanu ilmutab end tavaliselt soovina, et miski, mida pole võimalik muuta, oleks siiski teisiti. See võib olla soov, et miski oleks või poleks juhtunud, vastupanu praegu toimuvale või mure tulevikus juhtuva või mittejuhtuva pärast. See, kui tugevat vastupanu reaalsusele osutame — kui kõvasti soovime, et miski, mis pole meie kontrolli all, oleks teistmoodi — , määrab ära emotsionaalse valu ulatuse. Ainus viis mitte kunagi soovimatut emotsionaalset valu kogeda on teha teadlik valik aktsepteerida kõike, mis on kunagi juhtunud või eales juhtub. Aktsepteerides kõike, mida sa ei saa muuta, kingid endale rahu, selle asemel, et soovida muuta minevikus, olevikus ja tulevikus asju, mida ei saa nagunii muuta. Pea meeles, et sa ei pea olema õnnelik selle üle, mida ei saa muuta. Kuid saad neid siiski aktsepteerida, nendega rahu teha ja vältida eluaegset tarbetut kannatust.
Võta arvesse, et mingis olukorras ei suuda sa õigest hinnata, kas see on hea või halb
Vastupanu algab sellest, kui tõlgendame mingi olukorra heaks või halvaks ja hakkame halvale vastupanu osutama. Kuid pole võimalik öelda, kas kogemus on hea või halb, kui oled selle sees või ka natuke pärast seda. Suurimast ebaõnnest võib saada suurim õpetaja ja isikliku kasvu ajend. Tuleb vaid pisut aega mööda lasta ja järele mõelda, et katsumuses väärtus näha. Kui näiteks suhe purunes ja olid meeleheitel ja põdesid seda mitu nädalat, kuud või lausa aastat, siis just selleks, et seejärel leida elu armastus, tunda tänulikkust lahkumineku pärast ja lubada paremal partneril ilmuda.
Probleeme pole olemas
Sõna „probleem“ on mingile olukorrale kleebitud silt. On vaid olukorrad, millest saavad probleemid, kui otsustame neid sedasi vaadelda. Võime igale olukorrale anda nimetuse „probleem“ või „võimalus“ või „selgub hiljem“ või mistahes muud. Nimetus, mille olukorrale anname, kujundab meie taju ja kogemust.
Ära soovi endale täiuslikku tulevikku
Ära soovi endale täiuslikku tulevikku, näe oma elu täiuslikkust juba täna. Veel üks, mida teeme, on täiuslikkuse nõutamine ja seejärel reaalsuse võrdlemine visiooniga sellest, missugune peaks elu olema. See on ka üks vastupanu vorm. Keskendud puudustele, võrdled olemasolevat täiusliku kujutlusega ja tekitad endale emotsionaalset piina. Sama hästi võid valida vaadelda oma elu läbi „mu elu on täiuslik just sellisena, nagu see praegu on“–läätse. Selleks, et kinkida endale sisemine rahu ja saada emotsionaalselt kõigutamatuks, pead lahti laskma vastupanust kõigele, mis on juba toimunud või hakkab kunagi toimuma, ükskõik kui valus see tol hetkel ka polnud või kui hirmutav mõni võimalik tulevikusündmus ka ei tundu. Saad seda teha oma reaalsust tingimusteta aktsepteerides nii, nagu see on.
