Kaks aastat väldanud National Sleep Foundationi poolt läbi viidud uuringust selgus, et see, kui pikalt me öösiti magama peame, oleneb ka meie vanusest. Täiskasvanud vajavad näiteks 7-9 tundi korralikku ööund, nooremad vanusegrupid aga rohkemgi.

Nende täpne soovitus on järgnev:

  • vastsündinud (0-3 kuud): 14 kuni 17 tundi
  • beebid (4-11 kuud): 12 kuni 15 tundi
  • väikelapsed (1-2 aastat): 11 kuni 14 tundi
  • eelkooliealised lapsed (3-5 aastat): 10 kuni 13 tundi
  • kooliealised lapsed (6-13 aastat): 9 kuni 11 tundi
  • teismelised (14-17 aastat): 8 kuni 10 tundi
  • noored täiskasvanud (18-25 aastat): 7 kuni9 tundi
  • täiskasvanud (26-64 aastat): 7 kuni 9 tundi
  • eakad (65 aastat ja vanemad): 7 kuni 8 tundi


Organisatsioon soovitas ka kindlasti, et sa ei tohiks magada vähem tunde kui soovitatud, sest vähene ööuni on süüdi paljudes tervisemuredes nagu näiteks südamehaigused. Lisaks muudab vähene magamine sind tujukaks, ülemagamine aga süvendab depressiooni. Kui sa tõesti tahad kaua üleval olla või hoopis pikemalt voodis olla, väldi järgnevat:

  • noored täiskasvanud ei tohiks magada alla kuue ega üle 11 tunni
  • täiskasvanud ei tohiks magada alla kuue ega üle kümne tunni
  • eakad ei tohiks magada alla viie ega üle üheksa tunni


Lisaks on hea, kui sul on paigas kindel unerutiin (ka nädalavahetustel), praktiseerid enne voodisse pugemist kindlat rutiini, näiteks käid kuuma duši all, teed igapäevaselt trenni või vaatad üle oma magamistoa valguse, temperatuuri ja helikindluse.

“Mis põhiline, uni olgu prioriteet,” kinnitas organisatsiooni esindaja. “Sa pead planeerima magamist nagu igat teist päevast tegevust, pane see endale tegemist vajavate toimetuste nimekirja ja tõmba igal õhtul sealt maha. Aga ära võta seda kui midagi, mida sa teed siis, kui kõik muud asjad on tehtud — lõpeta muude toimetuste tegemine, et tagada endale vajalik ööuni.”

Allikas: Apartment Therapy