Vastused kõige põletavamatele D-vitamiini puudutavatele küsimustele
D-vitamiinil on meeletult häid omadusi, millel on pikk ajalooline uuringute taust. „D-vitamiin laseb meie organismi paremini imenduda kaltsiumi. See omakorda tugevdab hambaid ja luid. Hullemas olukorras võib vähene D-vitamiin organismis viia luude hõrenemiseni ehk osteoporoosi tekkeni,“ ütles Südameapteegi proviisor. Sellest tulenevalt soovitab ta füüsiliselt aktiivsetel inimestel, kelle luud on pideva koormuse all, lasta kontrollida oma D-vitamiini taset esmajärjekorras, et vältida vigastuste teket.
Vähi riski maandamine on vaid vähestest D-vitamiini tervislikest omadustest. Uuringute käigus on kindlaks tehtud, et D-vitamiin võitleb rinna-, jämesoole-, eesnäärme- ja munasarjavähi tekke vastu. „Ehkki kui kasvaja on juba tekkinud on D-vitamiin veelgi vajalikum, sest võib tunduvalt pidurdada vähkkasvaja arengut,“ lisas proviisor.
Lisaks füüsilistele omadustele on D-vitamiinil ka tugev mõju vaimsele tervisele. Sügis- ja talvedepresioon on terminid, millega on Eestis pea kõik tuttavad. Depressiooni suur soodumus ongi D-vitamiini puudus. Proviisori sõnul on D-vitamiin kindel hea tuju allikas: „D-vitamiin on üks peamisi serotoniini tootjaid inimorganismis ning aitab meil pimedamad aasta perioodid üle elada drastiliste tuju langusteta. Seepärast on D-vitamiinil ka otsene mõju heale tujule.“
Paljudel inimestel on talvel raskem kaalu langetada kui valgematel perioodidel. Selle üks põhjus on taas D-vitamiini puudus, millel on seos söömishäiretega. Vähese D-vitamiini olemasolu organismis põhjustab leptiinide langust. „Leptiinid on hormoonid, mis reguleerivad inimese söögiisu. Nende peamine ülesanne on saata inimese ajju signaal, kui kõht on täis. Kui aga inimesel on nendest puudus, võib ta süüa ohjeldamatult, mis mitte ainult ei nulli füüsilise trenni tulemust, vaid võib viia ka diabeedi tekkeni,“ tõdes proviisor.
Keda kimbutab D-vitamiini puudus enim?
Riskigruppides inimesed on kindlasti väikelapsed, sest nende organism on palju vastuvõtlikum kõikidele vitamiinide puudustest tulevatele haigustele. Ülerasvunud inimesed on samuti riskialtid, sest mida rohkem on inimesel rasvkude, seda raskemini imendub D-vitamiin vereringesse. „Eriti sageli kimbutavad D-vitamiini puudusest tulenevad sümptomid (vähene energia, luuvalud, seljavalud) vanemaid inimesi, kes liiguvad vähem õues, kuid see risk ei puuduta ainult neid. Ka paljud noored ja kontoritööd tegevad inimesed, kel on tavaks väga minimaalselt õues liikuda, kuuluvad riskigruppi,” selgitas proviisor ning sellepärast soovitab eriti ka neil tarbida mitmeid D-vitamiini allikaid.
Parimad D-vitamiini allikad
Kõige tavalisem D-vitamiini allikas on naturaalne päevavalgus, kuid selle puududes on ka toitudega hea enda D-vitamiini kogust päevas suurendada, eriti kalu süües. „Lõhe, sardiin, ja heeringas on D-vitamiinirikkad kalad, mis kuuluvad niikuinii eestlase toidulaua juurde. Sobib ka tuunikala, kuid kuna tuunikalas on palju elavhõbedat, ei tohiks seda süüa rohkem kui 300 grammi nädalas. Nendele, kes kala ei söö, soovitan munakollast, seeni ja piimatooteid,” sõnas proviisor. Ta lisas, et paraku on väga raske mitmekülgse toidulaua kõrvalt päevast D-vitamiini normi täis saada (1–70aastase inimese päevane vajaminev kogus on vähemalt 600 IU, ehk et sellist kogust täis saada, peaks inimene sööma päevas umbes 15 munakollast). Selleks, et realistlikult D-vitamiini päevane norm kätte saada, soovitab ta tarvitada juurde D-vitamiini kapsleid. Oma D-vitamiini sisaldust veres ja vastavat vajadust on kõige lihtsam teada saada D-vitamiini apteegis mõõtes.
D-vitamiini mõõtmine on väga lihtne ja seda saab lubada igaüks. Selleks tuleb end eelregistreerida internetis või mõõtmist teostavas apteegis kohapeal ning minna valitud apteeki kontrolli. „Testi tegemine kaua aega ei võta, kõige rohkem paar minutit,“ täpsustas proviisor ja ütles julgustamaks, et kindlasti ei ole testi tegemist vaja karta, kuna midagi hirmsat selles pole.
