Äravahetamiseni sarnastel kaksikvendadel diagnoositi autismispektri häire ja nad vajavad paremaks eluks heade inimeste abi
Elans ja Alens on pealtnäha tavalised kolmeaastased vahvad poisid. Kõigi oma krutskite ja naljadega. Paraku on mõlemal lapsel diagnoositud autismispektri häire ning nad vajavad paremaks toimetulekuks ja arengu toetamiseks erinevaid teraapiaid, kirjutab SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond oma Facebooki lehel.
Esialgu arvati, et laste tervist ja käitumist mõjutas enneaegne sünd. 1,5-aastasena avaldusid poistel aga erinevad autistlikud jooned. Laste rääkima hakkamine lasi end pikalt oodata. Nimelt tajuvad kaksikud maailma hoopis teisiti — nende meelest oli lihtsam kõigepealt tähestik selgeks õppida, siis sõnu kokku lugeda ning seejärel neid hääldama hakata. Nii nad umbes 300 sõna selgeks õppisid.
Poistel on raske ümber lülituda ühelt tegevuselt teisele, nende tähelepanu on raske püüda ja neil puudub ohutunne. Alles hiljuti õppisid nad ise sööma. Samuti on vendade uni kerge ja häiritud.
Riigi toel on poistele abiks olnud tegevusterapeut, füsioterapeut, psühholoog ja logopeed.
Vendade puhul on aga saanud selgeks, et kõiki neid tegevusi ja teraapiaid toetab omakorda väga olulisel määral ratsutamisteraapia.
Esimestes ratsutamisteraapia tundides olid vennad segaduses ja hämmingus. Neil olid käes klotsid ja mänguasjad, millest nad polnud nõus loobuma. Kuidas sa aga puhastad hobust harjaga, asetad tekke seljale, ratsutad ja tänad tunni lõpus looma porgandiga, kui käed juba algusest peale klotsidega hõivatud on?
Juba esimeste ratsutamistundide järel on lapsed oluliselt koostöövalmimad ja rahulikumad. Vanemate sõnul ootavad Elans ja Alens ratsutamisteraapiat väga. Kui esimestes tundides ei lubanud poisid enda kehaasendit korrigeerida ja nad olid ülitundlikud igale puudutusele, siis nüüd saab terapeut neid vabalt hobuse seljas suunata.
Mõlema poisi jaoks on väga oluline tuua nad välja niiöelda kapslist ehk oma mõtetest. Ratsutamisteraapia aitab kaasa nii poiste kõne arengule kui arendab ka ühelt tegevuselt teisele ülemineku oskusi. Teraapia eesmärk on toetada nende tähelepanu- ja keskendumisvõime arengut, samuti mõjub ratsutamine hästi autismispektri häirega laste kehatunnetusele. Hobune on kontakti saavutamisel ja motivatsiooni hoidmisel võtmetegelane.
Ratsutamisteraapias osalemine maksab kaksikvendadele aga 1400 eurot aastas, millest 140 katab kohalik omavalitsus. See on poiste perele, kes igati laste erinevatesse arendavatesse teraapiatesse ja tegevustesse panustavad, väga suur summa. Et kaksikvennad saaksid teraapiatundides käimisega jätkata, paluvad poisid nüüd heade inimeste abi!
Poiste aitamiseks helista palun Lastefondi heategevuslikele annetusnumbritele ja summa lisatakse sinu sama kuu telefoniarvele:
helistades 900 5025, annetad 5€
helistades 900 5100, annetad 10€
helistades 900 5500, annetad 50€
Või tee annetus SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondi annetuskontodele märksõnaga “Elans ja Alens” ning aita poisid ratsutamisteraapiasse!
Swedbank IBAN EE682200221015828742
SEB IBAN EE261010220014910011
Luminor IBAN EE791700017000285384
LHV IBAN EE527700771000610813
COOP IBAN EE824204278603586607
*****
Nagu nimigi ütleb, kasutatakse ratsutamisteraapias teraapia partneri või vahendina hobust. Enne teraapiaprotsessi alustamist hinnatakse, kas lapsele ratsutamisteraapia sobib. Seejärel seatakse ratsutamisteraapiale lähtuvalt lapse põhiteraapiast — füsioteraapiast, tegevusteraapiast, psühholoogiast või logopeediast — kindlad eesmärgid. Ratsutamisteraapia seega justkui täiendab teisi teraapiaid.
Hobune saab arengule toeks olla nii oma liikumise, rütmi kui ka kehasoojusega. Teraapia tegevusena saab kasutada hobuse hooldamist, varustuse paigaldamist ning hobusega erinevate harjutuste tegemist. Ratsutamisteraapia aitab õppida emotsionaalset sidet looma, arendab eneseregulatsiooni oskusi ning mitteverbaalset suhtlust ja õpetab teisi enda ümber märkama.
Saa ratsutamisteraapia kohta rohkem teada: VIDEO JA FOTOD | Pisike Lisete on autist ning ei kuule ega räägi: päikesekiireks tema argielus on ratsutamisteraapia
