Ela draamavaba elu — me ise vastutame oma heaolu ja naudingu eest. Aga kuidas?
Nii sageli paneme vastutuse oma naudingu ja heaolu eest, nii seksis kui suhtes, mehe peale: „Kas tema suudab mind rahuldada? Kas tema teeb mind õnnelikuks?“. Jah, need on olulised küsimused, AGA neil on koht ja tähendus alles pärast seda, kui oleme küsinud iseendalt, et mida mina naisena vajan: „Mida vajavad minu keha, tunded, meel ja hing kogu oma tervikus selleks, et võiksin tunda naudingut ja tõeliselt armastusele avaneda nii voodis kui suhtes üldse?“
Kui see arusaamine on olemas, siis järgmine samm on võtta omaks, et me ise vastutame selle eest! Me ise vastutame oma naudingu ja oma armastuseanuma täidetuse eest. Nii kaua, kui otsime täidet väljast ja paneme vastutuse kellelegi teisele, ei leia me seda iialgi. Me saame kogeda täisväärtuslikku suhet ja seksuaalset ühendust siis, kui oleme loonud selle esmalt iseendaga.
Ei, see ei tähenda koopasse põgenemist ja suhete vältimist. See lihtsalt võimaldab meil end ausalt väljendada, seada oma piire ja tunda ära, kas mees soovib ja suudab pakkuda seda, mida naisena vajame — vaimselt, füüsiliselt, emotsionaalselt. Kõik ei soovi ega suuda. Ja ei peagi! See on okei! Kui oleme iseenda naudingu ja armastuseanuma täidetuse eest täie vastutuse võtnud, siis ei ole meil vaja raisata end selle peale, et püüda saada armastust ja hoolt kelleltki, kes ei saa või ei taha seda meile pakkuda nii, nagu me vajame.
Kivist ei pigista vett välja ja lihapoest ei saa juurvilja! No nii on! See ei tähenda, et me peaks õnnetud olema ja selle kivi või lihapoe ukse taha nutma jääma või et kivi ja lihapood on pahad. Ei ole! Nad lihtsalt ei ole see, mida meie vajame. Ei ole kivi ega lihapoe müüja vastutus meid nüüd jälle õnnelikuks teha. Tegelikult pole see isegi eriti traagiline, et kivist vett ei tule ja lihapoest kaalikat ei saa.
Küll aga on meie võimuses sellest draama luua — kannatavaks kangelannaks oleme selles muidugi me ise. Teisel poolel on kas suva või läheb tema ka omasoodu hulluks, sest ei saa aru, mis valesti on, või kannatab just samamoodi nagu meie, sest kõik, mis ta heast tahtest teeb, näib asja ainult hullemaks muutvat. „Ma olin ju algusest peale kivi!“ võib ta segaduses mõelda.
Olles iseendaga aus, oma tunnetest ja vajadustest teadlik ja enda eest vastutav, suudame ka reaalsust võtta hoopis rohkem lihtsalt nii, nagu see on. Me saame siis tegelikult üsna ruttu aru, kui tegu on n-ö kiviga, kust vett ei tule. Kui valime siis aastateks selle juurde passima ja pigistama jääda või leiame üha uusi kive, et siis üha uuesti pettuda, siis ei ole süüdimitte kivi, vaid see on me endi valik.
Siis võiks enda eest vastutades küsida, miks ma sellist valikut teen. Aa, kivi lubas, et hakkab vett tulema? Korduvalt? Noh, siis on teatud aeg, mille jooksul on näha, kas lubadus peab või mitte. Enamus vägivallatsejaid muide lubab ka korduvalt, et seda ei juhtu enam kunagi… Reaalsus on see, et selleks, et selline lubadus saaks pidada, on vaja väga teadlikku ja järjepidevat tööd iseendaga ja suhtega — armastus ilma selleta ei ravi siin maagiliselt midagi. Ja seda tööd ei saa teha ühepoolselt. Paraku…
Selle asemel, et luua asjatuid pingeid, ootusi ja lootusi, võime valida ka rahulikult reaalsust aktsepteerida ning teha, mis vaja, et enda eest hoolt kanda. Võib-olla midagi koos proovida ja muuta, võib-olla edasi liikuda — lähtudes radikaalselt ausalt iseendast! Me ise peame valima ja otsustama, sest tema ei vastuta meie heaolu eest. Ta ei pea meile isegi armastust pakkuma! Meie aga ei pea olema kellegagi, kes ei ole meie õnnest huvitatud või ei suuda seda olla — „Aaa, teil ei ole see pood? Okei, ma lähen jalutan edasi! Märkasite, kui mõnus ilm täna on? Ilusat päeva teile!“
Jah, ma tean, et see on sõnades lihtsam kui tegudes. Ma ei kirjutaks seda, kui ma ei teaks, millest ma räägin — omaenda korduvate „draamade“ põhjal muidugi. Ma olen olnud esmaklassiline draamakuninganna! Sellepärast ma mõistangi tänaseks, et see ei toimi ega hakka kunagi toimima. Aga ma tean ka, et seda on võimalik muuta. Ja me kõik saame valida seda teha. Väikeste sammude haaval, kuid alustades otsusest: alates tänasest valin vastutada ja hoolitseda esmalt iseenda eest.
Mida Sina valid? Kus saad Sina oma elus veel rohkem enda eest hoolitseda ja enda eest vastutust võtta? Mis on Sinu esimene väike samm või valik, mida saad juba täna teha?
Kui tunned, et soovid mõne küsimuse või teemaga tegeleda minu abiga, liituda uue naistegrupiga või lihtsalt rääkida, siis minuga saab kontakti FB-s või kirjutades magdalatherapy@gmail.com.
