Tänavatolm ärritab hingamisteid ja põhjustab nohu, köha ja silmade kipitust. Kas seda saab vältida?
1. Kuidas saab vältida tänavatolmu hingamisteedesse ja kopsu jõudmist?
Meil on kõige rohkem tänavatolmu õhus aprilli- ja maikuus. Siis võib tõesti tekkida vajadus tänaval liikudes suu ja nina salliga katta. Sellest pole palju abi siis, kui limaskestad on juba ärritunud olekus, näiteks kevadise astma tõttu. Siis peaks võtma kasutusele korraliku filtriga maski.
Kopsudesse jõudnud tänavatolmu ei saa enam kätte, kuid limaskestadel olevat võib proovida välja loputada ninakannuga. Kuidas seda kasutada, võib küsida apteekrilt.
2. Milliseid haigusnähte tänavatolm tekitab?
Tänavatolm ärritab nina, kurku, neelu ja silmi. Ärritust saab ravida samade ravimitega, millega ravitakse allergiat, seda enam, et kevadine tänavatolm sisaldab ka õietolmu. Tänavatolmu peaksid vältima kõik, kuid eriti halvasti mõjub see allergikutele.
Kui tänavatolm tekitab õhupuudust, peab pöörduma arsti poole. Vahel soovitavad arstid astmaatikutel kõige suurema tänavatolmu ajal suurendada ravimikogust.
3. Kellele mõjub tänavatolm kõige halvemini?
Tänavatolm teeb kõige rohkem kahju väikelastele, allergikutele või kroonilist obstruktiivset kopsuhaigust, südame-veresoonkonnahaigusi ja südamepuudulikkust põdevatele inimestele. Nendel võib tänavatolm häirida kopsude tööd ning süvendada põhihaiguse sümptomeid. Selliste haigustega peaks kõige suuremal tolmu hooajal kindlasti kandma tõhusa filtriga tolmumaski.
Hingamisteede haigusi põdejaile tekitab maski kandmine probleeme, sest see takistab hingamist ja teeb enesetunde veel kehvemaks. Kõige parem oleks kasutada väljapuhumisventiiliga maske, mida saab tööriistapoodidest. Kindlasti tasuks selles osas aru pidada arstiga.
Loe edasi Kodutohtri maikuu numbrist või portaalist kodus.ee
