Kui väärtustad ennast, siis väärtustavad sind ka teised. Raamatu “Väärtusta ennast” autor ja vaimne õpetaja Panache Desai on öelnud, et sa oled siin selleks, et vastata kutsele elada oma kõrgeimat potentsiaali realiseerides ning seeläbi valgustada oma elu ja maailma.

Sa tulid sellesse maailma süütuna ja puhtana

“Sinu Tegelik Mina on tohutu. See on puhas teadvus, universaalne teadlikkus, eneseväljenduse, loovuse ja avardumise alus,” kirjutab Panache Desai oma raamatus. “See oled „sina“ oma kõige võltsimatumal kujul. Sa tulid sellesse maailma täieliku süütuse ja puhtusega, aga elusündmused on sind su olemuse tuumast eraldanud ja selle kinni katnud. Sa oled unustanud tegeliku enda.”

Sinu olemus on vangistatud

Panache Desai ütleb, et kui oled selle unustanud, siis teed midagi väga imelikku. Sa koged end mõtlemas, su tunded kerkivad ja keha tegutseb ning sa järeldad, et need kogemused on kõik see, mis sa oled. Sa ütled: „Ma olen paks“, „Ma olen masenduses“, „Ma olen vaene, murtud ja lootusetu“, „Ma olen vihane“ või „Ma olen rumal“, justkui oleksid sa see mõte, tunne, olukord, kehaosa. Aga need on väärad määratlused — just sellised, mis põhjustavad ebavajalikku valu ja lasevad piiridel püsida. Sind on niimoodi mõjutatud, et samastaksid end oma meele ja kehaga ning see on su olemuse vangistanud.

„Positiivse mõtlemise vägi“

Descartes’i kuulus ütlus cogito ergo sum („Ma mõtlen, järelikult olen“) on tänapäeval muutunud lääne filosoofia aluseks. Selle asemel et arvesse võtta Tegeliku Mina mitmedimensioonilisi aspekte, kasutame mõtlemist oma olemise esmase indikaatorina. Eelmise sajandi jooksul on ajutegevus saanud teadusuuringute peamiseks keskpunktiks. Ja Panache Desai sõnul tänapäeval kohtleb ühiskond näiteks ärevust ja depressiooni liiga sageli vaid ajukeemia probleemidena. Kõige tipuks tegeleb lääne psühholoogia järjest enam „positiivse mõtlemise väega“, mis on saanud väga mõjuka spirituaalse liikumise New Thought aluseks.

Mõistus on osa sellest, kes sa oled

Ent orienteerumine vaid mõistusele on piirang. See ei võta arvesse isiksuse vibratsioonilist tervikut. Jah, mõistus on osa sellest, kes sa oled, aga on ka Olemise tuum — teadlikkus, mis suudab jälgida, mõjutada ja formuleerida mõttemustreid. Oma järelduses jäi Descartes’il kahe silma vahele põhitõde: „Ma olen, järelikult mõtlen.” See „ma olen“ tähendab Olemist või Hinge, mis esindab meie potentsiaali totaalsust.

“Kui mõtled: „Ma olen rikas“, siis on see piiratud jõuga mõte, sest sellel on piiratud ühendus oma allika, hingega. Sa võid miljon korda mõelda: „Ma olen rikas“, aga väga harva tekitab seda tüüpi mõtteharjutus käegakatsutava muutuse,” selgitab Panache Desai.

Ta võrdleb seda virisemisega, et oled pimeduses, ehkki elad jõujaama kõrval või sul on ligipääs elektrile, aga sa ei pane kunagi tulesid põlema. Jõujaam esindab võimalikku ühendust. Olemus, kui see on esile tulnud, annab jõu transformatsiooniprotsessile. Kuni su mõttelised soovid pole Olemise väega kooskõlas, ei saa need täituda.

Madal spirituaalsus, mis keskendub vaid kehale ja meelele

“Tänapäeval on isegi spirituaalsus madal ning keskendub kehale ja meelele,” selgitatakse raamatus. “Ida müstika on lääne inimesele tehtud vastuvõetavaks ning palju selle sügavusest ja eesmärgist on läinud tõlke käigus kaduma.”

Hatha-jooga, üks vanimatest ja sügavamatest praktikatest, on muutunud keha venitamiseks ja aeroobikaks — võimlemistreeninguks. Paljud meistriklassid ja „spirituaalsed retriidid“ keskenduvad sellele, et inimesed saavutaksid teatud tulemusi — rohkem raha, hea suhe, saledam keha — aga vähesed neist keskenduvad inimeste ühendamisele oma hingega. Kollektiivne alateadvus omastab „spirituaalsed“ tegevused, aga muudab need ebaefektiivseks, kindlustades, et miski liiga palju ei muutuks. Kõik see, mis ähvardab praegust olukorda või mis suudaks midagi muuta, demoniseeritakse, sest see ähvardab suuremat egostruktuuri. Inimesed loevad transformatsiooni kohta raamatuid või õpivad ära tehnika, aga vähesed lähevad sellest kaugemale, et leida ja nähtavale tuua oma hinge.

Mõtted ei ole „sina“

Panache Desai kirjutab, et sa oled Olemine, kes kogeb meelt ja keha. Hinge mäletamine tähendab valmisolekut tõde vastu võtta nagu ida müstikud. “Kuni hing pole täielikult vabastatud ja avatud, ei saa see avaldada sinu elus oma täit väge ja potentsiaali. Vaid hingel on piisavalt väge sinu muutmiseks,” selgitab ta.

Kui sa lepid eluga maailmas, kus koged vaid väga piiratud osa sellest, kes sa tegelikult oled, siis tekitab see sinus segadust. Sa ei tea, mis see on, aga tead, ei miski on puudu. Sa tead sügaval sisimas, et on veel midagi. Su meel püüab tulutult leida rahu ja täitumust väljaspoolt, sest sinnapoole on sind õpetatud vaatama. Järgneb pöörane otsing. Su meel ajab su hulluks, kui püüad seda tabada — planeerides, kujutledes, muretsedes, vihastades, masendudes. Ja sa arvad, et kõik need mõtted on „sina“.

Ent sa saad astuda sammu tagasi ja jälgida, kuidas su mõtted mööda voolavad. Sina pole su mõtted — sa oled Vaatleja. Vaatleja, teadlikkus on sinu Tegelik Mina. Kui sa saad teadlikuks oma Tegelikust Minast, siis näed, kuidas su tunded ilmuvad ja taanduvad. Emotsioonid on osa su kogemusest ja sa lubad endal neid läbini tunda, aga need ei kontrolli ega määratle sind. Ja siis need mööduvad.

Sa oled unikaalne

“Kui ühined oma Tegeliku Minaga ehk oma hingega, siis saavutad hämmastavaks transformatsiooniks vajaliku väe ja potentsiaali. See vägi ei nõu jõupingutust, ponnistust, püüdlemist. See on kõige loomulikum kogemus üldse, aga tundub täiesti võõras, sest meid on pidevalt treenitud sellest kaugele eemale liikuma,” kirjutab autor. “Sinu kaunis meel, sinu ideaalne keha, sinu väljendusrikkad emotsioonid — just need teevad sinu unikaalseks. Need on sinu hinge liiklusvahendid.”