Kui kaua tasub suhtes olla ja oodata mehe abieluettepanekut? Naisteka lugejad panevad paika
Hiljuti kirjutasime ühe naise murest, kes on oma kallimaga olnud koos juba pea 10 aastat, aga mees pole siiani tema kätt palunud. Loo kommentaariumis avaldavad Naisteka lugejad, kui kaua tasub üldse oodata, et mees selle küsimuse ära küsiks ja millal loobuda.
1. “Mees teeb ettepaneku kui on õige aeg, aga kui hakata etteheited tegema, et kõik sõbrannad on juba kihlatud või abielus, on see kohe ohumärk, et vaja lihtsalt oma sõbrannade ees kekutada ja ei midagi muud. Tegelikult paljud mehed tahavad lihtsalt ära registreerida ja ongi kõik. See pulmapidu ongi rohkem naiste värk.”
2. “Ilmselt ei ole ettepanekut tulemaski ja sellest võib järeldada, et neiul on vist liiga suured nõudmised. Noormehel pole vajagi seda koormat kaela võtta ja soovitaksin neiul tõesti uut jahti pidama hakata. Ise olen 49 aastat abielus olnud ühe mehega, olles poolteist aastat enne tuttavad st. kallimad."
3. “Kui 10 aastat ei ole ettepanekut tehtud, siis seda ei tulegi. Parem ära lõpetada, jõuad veel leida mehe, kes abieluettepaneku teeb. Kui liiga kaua ootad, on juba raskem uut kaaslast leida."
4. "Mulle tehti abieluettepanek 20 aastat hiljem. Nagu õige naine, siis virisen ka mina sõrmuse kallal — liiga kalli ostis! Oleksin tahtnud saada hästi tagasihoidlikku, võimalusel ilma kivideta, kuna teen füüsilist tööd ja see suure kiviga sõrmus jääb igale poole ette. Töökindaid on väga raske kätte panna ja tööd tehes tuleb jälgida, et kivi lööke ei saaks. Õnneks vahetab abielusõrmus selle monstrumi välja, kõigest mõned päevad veel!”
5. “Liiga pikk ootamine ja lootmine võib vahel elu tuksi keerata, naistel just. Abiellumine on nii põhimõtteline küsimus, et kui paar selles ühele meelele mõne aastaga ei jõua, siis on valed inimesed kokku juhtunud.
Sõrmus ei ole üldse oluline tegelikult. Kui võimalusi vähem, siis ei peaks sellest üldse numbrit tegema. Iga naise paneb särama ettepanek ise. Laisad, vaesed, kunstvarustusega kullakaevurid muidugi on eraldi teema, aga mõned mehed just neid valivad ehk siis on see nende valik. Ja eraldi teema on need, kes abielluda ei tahagi, kuid sel juhul peavad mõlemad seda seisukohta jagama.”
6. “No kas siis naine ei või tänapäeval ettepanekut teha, eriti kui soov nii suur? Saab kohe asja selgeks!”
7. “Üks aasta koos ja kui siis sõrmust ei tule, siis ei tulegi."
8. “Aita teda sõrmusega. Mul mees jäigi valima - ligi 2 aastat valis, kuni lõpuks plahvatas, et tema ei suuda valida ja tahaks ikka kõige ilusamat ja ideaalset, aga ikkagi kallis ost ja kardab, et läheb valesti ja ma siis pole rahul. Ma siis ütlesin suuruse, mis lõikega kivi võiks olla, tahtsingi lihtsat, ühe teemantiga keskelt, ütlesin ka, mis hinna piiri peaks jääma, et ta liiga ei kulutaks. Edasi läks nagu lepase reega ja ettepanek oli nii ilus. See oli siis peale viit aastat kooselu.”
9. “Kui kümme aastat õnnelikult koos oldud, mis seda sõrmust siis taga nutta? Elage ja armastage edasi!"
Kokkuvõtteks võib öelda, et abiellumine on siiski iga paari ühine otsus ja tuleks võimalikult vara läbi rääkida, kas mõlemad pooled jagavad selles osas ühist vaatepunkti. Ja tõesti, kui armastus on olemas, siis sõrmus ja pulmad ei muuda ju midagi!
