Kannad regulaarselt kontsakingi? Siin on VIIS põhjust, miks seda harvemini teha
Kontsakingade sagedase ning pikaajalise kandmisega kaasneb rohkelt potentsiaalseid tervislikke probleeme, mis võivad muuta igapäeva elu ebamugavaks või sootuks väljakannatamatuks väga pikaks ajaks.
Kuidas kontsakingad kehale mõjuvad ?
Alustame ilmselgest, kontsakingasid kandes on kannad kergitatud — see kontsakingade mõte ongi, aga kuna keha töötab terviku süsteemina, mitte eraldi osadena, siis on kandade tõstmisel mõju tervele kehale (selguse mõttes — arvestame, et kontsaking on 4cm või kõrgem).
Esiteks, varvaste asend, mis kontsakingades on tavaliselt kokku pigistatud ning välja sirutatud, kuna kontsakingadest tulenev asend paneb rohkelt keharaskust päkale ja surub varbad terava kinganina suunas.
Sedalaadi jalalaba asend muudab ka raskust kandvaid struktuure jalalabas, kui paljajalu käies moodustavad jalalaba luud omamoodi silla (tallavõlvi), siis kontsakingadel oleks see sild justkui ühe serva peale keeratud. Mis tähendab, et luud ja liigesed ei täida enam oma ette nähtud rolli kehas.
Kontsaking muudab keha asendit
Samuti tõstab kontsakingade kandmine säärelihaste aktiivsust, mis iseenesest muudabki säärelihase kuju atraktiivsemaks. Kuna kontsakingadel kõndimine suunab keha raskuskeskme ettepoole, siis vastukaaluks kõnnib inimene kontsadel põlved pidevalt kergelt paindes, mis omakorda suurendab põlvele langevat koormust.
Kontsade kandmine annab naiste sõnul neile ümarama tuhara kuju — kuid sellel on oma hind. Nagu varem sai mainitud, siis keha töötab terviku kompleksina, siis igasugusel muutusel kehas on mõju paljudele keha piirkondadele. Atraktiivsem tuhar tekib raskuse jaotuse ümberkorralduses ning põlve asendi muutusest. See paneb alaseljas olevad lihased pinge alla, sarnaselt nagu inimene oleks pidevalt taha nõjatunud asendis. Kontsakingade kandmise mõjud lähevad lausa kaelani välja !
Lülisammas käitub kui vedru, ning selleks, et pea püsiks keha suhtes keskses asendis, peab alaselja nõgususe suurenedes suurenema ka selja keskosa kumerus ning kaela nõgusus. See omakorda kandub veel edasi isegi õlgadesse. Seega nii uskumatu kui see ka ei tundu, siis kontsi jalga pannes muudab inimene kogu oma kehaasendit !
5 peamist põhjust miks kontsaking võiks jääda piduliku riietuse osakss, mitte igapäevaseks jalavarjuks:
1. See põhjustab üleliigset lihaspinget
Lihaspinge võib tekkida mitmel eri põhjusel, kuid peamine põhjus on kehas ühe staatilise asendi hoidmine. Kuna kontsakingadel seismine on nagu pidevalt päkkadel seismine, siis tekib lihaspinge lühenenud lihastesse.
Põhilisteks ülepinge all kannatavateks lihasteks on säärelihased, mis on pidevalt lühenenud asendis nii seistes, kõndides kui ka istudes. Säärte ületoonus võib koguni nii suureks minna pikaajalise kontsakingade kandmise peale, et ilma kontsata jalanõude kandmine ei olegi enam võimalik või kaasneb sellega ebamugavus ning valu.
Kehaasendi muutustest tingituna kipuvad ülepinge all kannatama ka puusa ees paiknevad puusa painutaja lihased (suurenenud alaselja nõgususest ja vaagna ette kallutatusest), mis võivad hakata tekitama probleeme nii puusas kui ka alaseljas.
2. See mõjub liigestele koormavalt
Liigeste koormamine ei ole iseenesest tingimata halb asi, küll aga on ta negatiivse mõjuga juhul kui liigesed ei saa enam töötada oma ette nähtud mehaanilises rollis. Jalalabas peituvad luud moodustavad ka enne mainitud silla ehituse. Mis nüüd kontsa kandes on külili pööratud ning peab kogu keharaskust toetama asendis, kus ta ei ole enam mehaaniliselt tugev. Selle tõttu võivad tekkida probleemid jalalaba navikulaarluu ning metatarsaalluude vahel (liigese kulumine ja luuogade e. osteofüütide teke).
Luuliste probleemide poole pealt võib veel tekkida Hallux valgus, ehk suure varba sisse langemine, mistõttu tekib suure varba küljele suur ning reeglina ka valulik muhk. Samuti võib tekkida väikese varba juurde ostefüüt, millele ei meeldi üleliigne surve ning hakkab seetõttu valu tegema.
3. Tekitab probleeme mujal kehas
Nagu eelnevalt mainitud, siis kontsakingade kandmine ei mõjuta kehaasendit ning koormuse jaotust vaid jalalabades, vaid ka põlvedes, puusades, lülisambas, õlgades ning kaelas. Mis tähendab, et järjepidevalt kontsakingi kandes võivad tekkida kaebused nagu alaselja pinged, selja liigespõletikud, närvi pitsumised, kaelavalud, peavalud, õla liikuvuse piiratus, õlavalud ja palju muud. Arvesse tuleb alati võtta keha tervikuna, ehk kui midagi mõjub halvasti keha ühes piirkonnas, siis kandub selle mõju üle ka keha teistele piirkondadele.
4. Traumad
Kontsadel kõndimine on ebastabiilsem võrreldes madala jalanõuga, kuna konstakingal on maapinnaga ühenduses olevat pinda arvestatavalt vähem, mis tähendab, et kehamassi tuleb balansseerida väiksema pindala peal. Sinna lisades ja hüppeliigese „avatud“ asendi muudab hüppeliigese vigastamise äärmiselt lihtsaks. Mida rohkem seda juhtub, seda ebastabiilsemaks muutub sidemete kompleks, mis hüppeliigest toestab.
5. Veenilaiendid
Kõrgete kontsade kandmine vähendab säärelihaste töö hulka, mis tähendab, et olgugi et nad on kogu aeg pingestatud asendis, siis oluliselt palju nad kokku tõmbuma ja lõdvestuma ei pea.
Üks olulisi säärelihase funktsioone on aga vedeliku kehasse tagasi pumpamine. Kontsakingade kandmise tõttu võib eelnimetatud ülesanne olla häiritud, mis tähendab, et jalgadest ei saa jääkained ümbertöötlemisele tagasi minna. See üleliigne rõhk võib põhjustada esteetiliselt ebameeldivaid ja tihtipeale ka valusaid veenilaiendeid.
Kokkuvõtteks
Kontsakingade kandmine ei ole tingimata halb, kuid nende kandmist tuleks vaheldada traditsioonilisemate madala kannaga jalanõudega, et vältida drastilisi muutusi kehas, mida on hiljem raske tagasi pöörata. Kui tunned, et kontsakingade kandmisest vaevavad sind kaela, selja või jalavalud, siis pöördu kindlasti füsioterapeudi poole, kelle juhendamisel saab nendest probleemidest võitu.
Allikas: Reakt
