„Oma igapäevases töös näen, kui sageli ei oska inimesed ise lihtsaid, maitsvaid ning toitvaid sööke teha,“ märkis toitumisnõustaja. „Kõik poolfabrikaatsed toidud lähevad kokkuvõttes hoopis kallimaks kui valmistada eestimaistest juurikatest ise üks supp või hautis. Viimaseid võib valmis teha mitmeks päevaks — planeerimine on üks kõige olulisemaid tegevusi nutika toitumise juures, seda eriti, kui pole võimalik endale ise päevas kolm korda süüa teha. Planeeritud ning kindlate toidukordade puhul jäävad ära ka tühja kõhuga tehtud ostud burksi- või kommileti ees,“ rääkis Katri Merisalu.

Mida toidupoes silmas pidada, et saada hakkama rahakotisõbralikult ja tervislikult?

„Kindlasti tasub süüa just kohalikke hooajalisi köögivilju, mille puhul on vitamiinid säilinud ka sügavkülmutatuna. Kohalikud viljad sisaldavad üldjuhul rohkem toitaineid kui kaugelt rändav pika tarneahelaga kraam,“ tõi Merisalu välja.

Neile aga, kes võtavad igasuguseid toidulisandeid, soovitab toitumisnõustaja 80% menüüst asendada taimse kraamiga. „Erandiks on D-vitamiin ja magneesium, neid tasub toidulisandina võtta,“ märkis ta.

„Soovituslik on süüa vähemalt 5 portsjonit (5 x 100 grammi) köögivilju ja kaunvilju päevas. Väiksema portsjonite arvu korral ei pruugi inimese organism saada piisavalt vajalikke vitamiine, mineraalaineid, kiudaineid ja vett,“ tuletab toitumisnõustaja meelde. „Köögiviljade söömise puhul tuleb meeles pidada lihtsat reeglit: söö köögivilju vikerkaarevärvides — nii kuumtöödeldult kui toorelt. Erinevad värvid sisaldavad erisuguseid toitaineid.“

Ära põlga lõuna ajal ära kvaliteetseid süsivesikuid!

„Koorega kartul, täistera kaerahelbed, täistera makaron, toortatar, kinoa, hirss, punane ja must riis — kõik need sobivad söömiseks just lõunasöögi ajal, sest annavad palju energiat ning pool päeva on ju alles ees. Eelnimetatud toidukraam on ka kiudaineterikas, viimased on oluline söök meie soolebakteritele, kes elavad inimese mikrobioomis ning panustavad meie tervisesse,“ rääkis Merisalu.

Katri Merisalu leiab, et ideaalis võiks õigele söömisele kui ellujäämiskunstile panustada rohkem aega — näiteks selle aja arvelt, mille inimene veedab sotsiaalmeedias või uudisteportaalide pealkirju skrollides.

Lõpetuseks jagab toitumisnõustaja lihtsa, tervisliku ja soodsa püreesupi retsepti, milles on palju väärtuslikke toitaineid. Samuti saab suppi hoida sügavkülmas, et mõnel teisel päeval see välja võtta, üles soojendada ning lõpuni süüa. „Supi puhul saad olla kindel, et sööd iga päev vähemalt 5 portsjonit köögivilju, sest sinna võid peita ükskõik milliseid hooajalisi köögivilju ning sobitada neile kaaslaseks sibulat või küüslauku. Need kaks on tervisliku ja hästi maitsva toidu alustalad!“

Röstitud lillkapsa ja punase paprika püreesupp 6-le

Aeg valmistamiseks: 50 min

Portsjone: 6

Koostisosad

• 1 keskmise suurusega lillkapsas

• 5 punast paprikat

• 1 hakitud sibul

• 4 purustatud küüslauguküünt

• ¼ tl tüümiani

• oliiviõli

• 1 tl suitsupaprikat

• meresool ja värskelt jahvatatud must pipar

• 1 liiter köögiviljapuljongit

Serveerimiseks

• kookospiim

Valmistamine

Pane ahi sooja 200 kraadi juurde. Pese lillkapsas ja paprikad ning haki nendest suured tükid. Võta ahjuplaat, aseta sinna küpsetuspaber ning lao sellele lillkapsa ja paprika tükid. Lisa neile tubli sorts oliiviõli, maitsesta soola ja pipraga, sega läbi ning pista ahju 25 minutiks.

Võta suur pott ja aseta see tulele. Lisa sorts oliiviõli, hakitud sibul, purustatud küüslauk, tüümian ja paprika. Kuumuta neid kuni sibul on klaasjas, seejärel lisa ahjus röstitud köögiviljad. Vala potti köögiviljapuljong ja lase keema. Lase segul keskmisel tulel podiseda umbes 15 minutit. Lõpuks püreesta segu saumikseri või blenderiga ning maitsesta soola ja pipraga. Soovi korral serveeri koos maitserohelise ja kookospiimaga!