Tahad kaalust alla võtta? On üks hea põhjus, miks peaksid suure taldriku vahetama iga söögikorra ajal väiksema vastu
TalTechi lõhna- ja maitseteadlane Kristel Vene ongi oma töös keskendunud erinevate maitsete ja lõhnade uurimisele, aidates tuunida Eesti toidutootjate uudistooteid ning testides erinevaid maitsenüansse, kuni need on täiuslikud.
Täiskõhutunnet kujundab taldriku suurus
Sageli soovitatakse dieedipidajatele vahetada kodused suured taldrikud väiksemate vastu. Sellel soovitusel on ka teaduslikult tõepõhi all, kuna taldriku suurus võib mõjutada täiskõhutunnet ning omakorda seda, millal inimene soovib söömise lõpetada. Nimelt on enamikel inimestel sisseharjutatud komme süüa taldrik tühjaks — seda hoolimata taldriku suurusest.
Näiteks tehti katse supisöömisega. Ühele grupile anti täpselt 300g suppi ning küsiti pärast supisöömist, kas nad said kõhu täis. Vastus oli enamjaolt jaatav. Teisele grupile anti suppi sellistest insenerlahendusega kaussidest, mis ei saanud tühjaks ning paluti söömine lõpetada, kui kõht on täis. Keskmiselt sõi see grupp 700g suppi.
Seetõttu võivad ka näiteks mitmed valmistoidupakid tunduda väikese portsjonina, kuid tegelikult on need enamasti parajad. Söömiseks tasub ka alati aega võtta ning anda kehale vähemalt 20 minutit „seedimisaega“, enne kui uus portsjon võtta või juurde süüa — enne seda täiskõhutunnet ei teki.
Magusaisu on tegelikult isu magusa ja rasvase järgi
Magusaisu leevendamiseks haaratakse sageli šokolaadi või jäätise järele, mitte ei ampsata lusikatäis mett või suhkrut. See tähendab, et inimeste tõlgendus magusaisust on tegelikult isu magusa ja rasvase kombinatsiooni järele. Seega on kakaovõi ja piimarasv suhkrule head kaaslased.
Küll aga on kõrge soola, suhkru ja rasvasisaldusega toitude ehk nö ahvatlevate ületarbimisel ühiseid mehhanisme sõltuvusega narkootikumidest. Ahvatlevate ja külluslikuma maitsega toitude tarbimine saadab ajus asuvale tasusüsteemile informatsiooni, mis põhjustab serotoniini ja dopamiini vallandumise. Just teatud ahvatlevad soolased ja magusad toidud avaldavad tasusüsteemile tugevat mõju, mis paneb meeldivaid aineid veelgi ihkama. See aga vähendab loomuliku metaboolse toitumissüsteemi isusid ja vajadusi, suurendades nälga meeldivate emotsioonidega seotud toiduainete järgi.
Lisaks jõuab inimestele, kes tarbivad pidevalt intensiivse maitsega toite, küllastatus toidust hiljem, mis omakorda põhjustab ületarbimise ning seeläbi ülekaalu ja rasvumist. Ülekaalulistel inimesel on tuvastatud ka suurem serotoniini ja dopamiini vajadus, ning seeläbi ka suurenenud motivatsioon süüa.
Soolase maitse tundmist saab harjutada
See, kui tugevalt inimene eristab soolast maitset, ei ole kellelegi geneetiliselt kaasa sündinud, vaid elu jooksul toitumisharjumustega kujunenud. Seega saab soolase maitse tundmist — või mittetundmist — harjutada ning seeläbi ka söödava soola kogust vähendada. Üldiselt piisab umbes kahe nädala jooksul vähesoolasema toidu söömisest, et maitsemeel harjuks soola vähem igatsema.
Rohke soolakogus igapäevases toidus ei ole inimese organismile vajalik ega kasulik, seega lähevad ka aina enamad kodukokad ja toidutootjad soola vähendamise teed. Mida vähem on igapäevases toidus soola, seda vähem me ka seda igatseme.
Maitse tajumist mõjutab ka toidu värv
Inimesed valivad toitu kõikide meeltega ning suurt rolli mängib nägemis- ja maitsemeele koostöö. Nimelt annavad inimesed mitmetele värvidele juba enne proovimist alateadliku maitsenüansi — nii toovad rohelist värvi toidud mõtteisse hapu maitse, must värv meenutab kibedat ning punased toidud seostuvad magusate maitsetega.
Selline alateadlik maitsete omistamine annab üheltpoolt võimaluse näiteks restoranidele mängida inimeste meeltega, serveerides mürkrohelist värvi šokolaadikooki või musta värvi jäätist. Toidutööstus aga kasutab värviteooriat pakendite kujundamisel — näiteks on valge ja sinise värvikombinatsioon ka maitseaistingutele mõeldes mahe ja neutraalne ning sobib paljusid tooteid kaunistama.
