Jääd kergesti haigeks? Teeme selgeks, mis on eestlaste seas kõige sagedasemad haigestumise põhjused

„Terve inimese vastupanuvõime viirusele või bakterile on hea, haigestutakse harva ning haigused põetakse läbi kergemini,“ räägib SYNLABi laboriarst Irina Utenko. Kiire elutempo, stress, vähene uni, ebatervislikud eluviisid ja mitmed keskkonnamõjutused aga nõrgestavad organismi vastupanuvõimet.

Immuunsüsteemi peamine ülesanne on hävitada organismi sattunud haigustekitajaid — baktereid, viiruseid, toksiine, parasiite ja seeni. Laboriarst Irina Utenko selgitab, et immuunsüsteemi aitavad terve ja tugevana hoida pikaajalised soodustavad harjumused nagu mitmekülgne toitumine, füüsiline aktiivsus, piisav uneaeg, normaalse kehakaalu hoidmine ja mittesuitsetamine. Oluline roll on ka vanusel, pärilikkusel ja läbipõetud haigustel.

Meid ümbritsevas keskkonnas on aga palju organismi vastupanuvõimet kahjustavaid faktoreid, mis ajutiselt või pikemat aega häirivad organismi immuunsüsteemi toimimist. „Elu jooksul tekkivat vastupanuvõime langust nimetatakse omandatud immuunpuudulikkuseks,“ selgitab arst, „Selline kaitsevõime langus ei pruugi olla püsiv ja eluaegne ning põhjuse likvideerimisel taastub ka normaalne immuunsüsteemi talitlus.“ Omandatud kaitsevõime languse põhjuseid on palju. Vaatleme neist olulisemaid.

Toidu ja toitainete puudus

Immuunsüsteem vajab normaalseks toimimiseks kõiki toitaineid. Dr Utenko tõdeb, et pikaaegne vähene kalorsus ja valgusisaldus toidus langetavad immuunsüsteemi rakkude arvu, aktiivsust ja antikehade ehk immuunglobuliinide taset. Uuringutes on leitud, et immuunsüsteemi rakkude toimimiseks on eriti vajalik piisav tsingi, seleeni, raua, vitamiin A, D ja C sisaldus organismis. Eesti toitumis- ja liikumissoovituste alusel tuleks süüa puu- ja köögivilju ning marju päevas kokku vähemalt 700 g, et saada toiduga kätte vajalikud vitamiinid ja mineraalained.

Stress ja magamatus

Stress ja pikaaegne magamatus pärsivad niisamuti organismi vastupanuvõimet. Magamatuse korral häirub inimese ööpäevane rütm, see mõjutab hormonaalsüsteemi, langetab oluliste immuunrakkude arvu ning soodustab organismis põletiku teket.

Suur ülekaal

Immuunsüsteem on nõrgem ülekaalulistel ja rasvunud inimestel. „Normaalse kehakaaluga inimestel on rasvkoe ülesandeks tagada organismile vajalik energia tootmine. Ülekaalu korral ja rasvkoe suurenemisel tekib rakkudes hulgaliselt põletike teket soodustavaid aineid. Selle tulemusel tekib metaboolne stress ehk organismi ainevahetushäire,“ selgitab arst.

Liigne füüsiline koormus

Tervisespordi harrastajad, kelle füüsiline koormus on mõõdukas, on reeglina tervemad ja haigestuvad harvem kui inimesed, kes sporti ei tee. Arst selgitab, et treeningul paraneb kudede verevarustus, mis aktiveerib ka immuunsüsteemi ja organism on haigustekitajate suhtes vähem vastuvõtlik. Füüsiline koormus vähendab rasvkoe hulka ja sellega põletike teket soodustavate faktorite kogust organismis ning krooniliste põletikuliste haiguste tekkevõimalust.

Krooniline füüsiline ülekoormus kurnab immuunsüsteemi, mistõttu esineb näiteks tippsportlastel sageli külmetushaiguseid (ülemiste hingamisteede infektsioone). Seetõttu alaneb nii loomulik kui omandatud immuunkaitse. Immuunrakkude aktiivsus langeb, samas antikehade tase veres jääb tavaliselt normaalseks. „Äkilise, väga tugeva füüsilise ülekoormuse korral on iseloomulik vereanalüüsis immuunsüsteemis oluliste leukotsüütide hulga ajutine suurenemine, mis tavaliselt taastub 24h jooksul,“ ütleb arst.

Kõrge iga

60-70. eluaastani toimib immuunsüsteem ilma vanuseliste muutusteta, peale seda võib suureneda vastuvõtlikkus infektsioonidele. Põletikud tekivad kergemini ning tõuseb kasvajaliste haiguste esinemissagedus. Dr Utenko lisab, et vanuse tõustes väheneb ka vaktsiinide efektiivsus ning vaktsineerimisjärgne nakkuskaitse on madalam kui noorematel inimestel. Siiski on vaktsineeritud vanemaealisel inimesel haiguse kulg alati kergem kui mittevaktsineeritul.

Immuunsüsteemi kaitsevõime vanemas eas sõltub palju sellest, millised on olnud inimese eluviisid. Suitsetamine, alkoholi liigtarbimine, ühekülgne ja ebapiisav toitumine, palju stressi, raskete haiguste põdemine, ravimite tarvitamine, kokkupuude toksiliste ühenditega ja muude keskkonnast tulenevad tegurid vähendavad oluliselt immuunsüsteemi võimekust vanemas eas ning tervislikud eluviisid aitavad eakate organismi kaitsevõime normaalsele toimimisele kindlasti kaasa.

Vereanalüüsid on üks võimalus hinnata organismi vastupanuvõimet, saamaks teada, kas meie toitumine on mitmekülgne ja tagab immuunsüsteemile vajalike toitainete (nt valgud), mineraalide (raud, tsink, seleen) ja vitamiinide (vitamiinid D, A, B12, C, folaat) piisava sisalduse. Lisaks annavad analüüsid vastuse, kas vereloome ja immuunrakkude üldine sisaldus veres on korras (hemogramm), kas organismis on põletikke (hsCRP) ning kas immuunkaitseks vajalike antikehade ja spetsiifiliste komponentide tase organismis on paigas (IgG, IgA, IgM, C3 ja C4). „Oma tervist peaksid hindama inimesed, kes põevad sageli viirushaigusi, kellel on pikaajaline stress ja magamatus, üle- või alakaal ja ainevahetushäired, aga ka need, kes on rangelt taimetoitlased või teevad intensiivselt trenni,“ nõustab arst.