Silmad on kuivad ja väsinud ning kuiv kontoriõhk teeb asja ainult hullemaks? Proviisor jagab nõuandeid olukorra leevendamiseks
„Kuiv silm tekib, kui pisaraid on vähe või need aurustuvad silma pinnalt liiga kiiresti. Kuiv pind segab nägemist ja jätab silma kaitseta,“ ütleb Südameapteegi proviisor Ave Niidu. Apteekri sõnul on kuiva silma sündroomil palju põhjuseid. „Silmi väsitavad nii pikaajaline arvutiekraani ja televiisori vaatamine, silmade vähene pilgutamine, vale valgustus, liiga kuiv õhk kui ka ületöötamine.“ Olulise meele kaitsmiseks soovitab apteeker järgida seitset elulist nõuannet.
Valgustus paika
Ave Niidu sõnul pole paljud kontoriruumid töötamiseks piisavalt hästi valgustatud. Isegi päevavalguses tuleb jälgida, kas valgust on piisavalt. „Probleemid silmadega tekivad siis, kui ruumis on tugevad valguse kontrastid, valgus väreleb või ei ole selle langemisnurk õige ning kui arvuti või ka televiisori ekraanitausta valgus on valesti valitud,“ ütleb Niidu.
Ta lisab, et eredat valgust tagasipeegeldavaid prille tasub päikeseliste ilmadega kanda ka sügisel ja talvel. Neid soetades tasub aga jälgida, et need pakuksid silmadele UV-kiirguse eest piisavat kaitset. „UV-kaitse peab olema 100 protsendiline ja kindlasti märgitud päikeseprillidele. Jälgida kindlasti ka tootja usaldusväärsust, sest vastasel juhul võivad päikeseprillid kasu asemel hoopis kahju tuua.“
Õhuniiskus korda
Sageli on õhk ruumis liiga kuiv (alla 30%), seda eriti talvel, kui ruume köetakse. Proviisor lisab, et õhuniiskuse vähenemisele aitab kaasa ka pidev konditsioneeri kasutamine. „Ruumis aitavad niiskust hoida toalilled ja -taimed. Kui toataimed olukorda ei paranda või ruumi ei sobi ning õhk on endiselt pidevalt kuiv, tasub kaaluda õhuniisutaja soetamist.“
Treeni oma silmi
Nii nagu vajab keha liikumist, tuleb treenida ka silmi. Silmade väsimuse vältimiseks soovitab proviisor teha silmadega 5-10 ringi päripäeva ja sama palju vastupäeva, hingates samal ajal sügavalt sisse ja välja. Seejärel suunata pilt nii üles kui vähegi võimalik ning samamoodi alla, paremale ja vasakule. Korda harjutust mitu korda. Lõpetuseks sulge laupa kortsutamata silmad umbes 3-5 sekundiks, misjärel pilguta neid kiiresti sama aja vältel. Korda harjutust umbes 5-10 korda.
Proviisor soovitab harjutusi teha vähemalt kaks korda päevas ja kümme minutit korraga. „Harjutuste ajal saavad väsinud silmad puhata. Nii taastub silma pinda kattev pisarakile ja ülekoormusest ähmastunud nägemine muutub taas teravaks,“ selgitab Niidu ja lisab, et tähtis on tekitada harjumus anda silmadele väike puhkus iga töötatud tunni järel.
Joo palju vedelikku
Silmade kuivust ja väsimust saab leevendada, kui juua iga päev poolteist kuni kaks liitrit vedelikku. Kõige parem on juua puhast vett.
Luba endale piisavalt und
Maga korralikult ja puhka ennast välja. Selleks peaks magama igal ööl vähemalt seitse kuni kaheksa tundi.
Niisuta silmi
Proviisor soovitab harjumuseks kujundada ka silmade regulaarse niisutamise. Silmades tekkiva väsimuse ja ärrituse leevendamiseks on apteegis lai valik erinevaid silmatilku. „Lühiajaliste probleemide korral võib kasutada kergema konsistentsiga ning pikaajaliste murede puhul viskoosema ja paksema konsistentsiga silmatilku, mis turgutavad väsinud silmi esimestest intensiivsemalt,“ ütleb Niidu. Niisutamiseks tilkade appi võtmisel peab aga arvestama, et vahetult peale kasutamist on nägemine hetkeks udune ja hägune. See kaob kiiresti.
Pealekauba on apteekides saadaval ka nii üheannuselised tilgad, mis on pakendatud väikestesse ampullidesse ega sisalda säilitusaineid, kui ka klassikalises pudelis tilgad. „Jälgi pakendil märgitud säilivusaega, sest enamus tilku säilivad avamise järel 28 päeva. Üha enam leidub ka tilkasid, mis säilivad kaks, kolm või isegi kuus kuud,“ räägib Niidu. Niisutavaid tilku tuleb kasutada seni kuni silmad on kuivad, vajadusel pikaajaliselt.
Turguta nägemist silmavitamiinidega
Lisaks tilkadele leiab apteegist hulgaliselt erinevaid vitamiine, mis tugevdavad silmade veresooni, kaitsevad võrkkesta ja parandavad nägemisteravust. „Kõik silmavitamiinid sisaldavad luteiini ja zeaksantiini, mis kaitsevad silmade väga tähtsat osa, kollatähni kärbumise eest ja aitavad säilitada head nägemist,“ sõnab proviisor Ave Niidu.
