Väärt nõuanded! Kuidas kriitikaga toime tulla?
“Üks elu ja eriti juhtimise hindadest on kriitika. Kui publik jälgib võidusõitu, siis kellele nad kinnitavad tähelepanu? Esimestele! Vähesed tunnevad huvi võidusõitjate vastu, kes on konkurentsist väljas. Sabassörkijaid sageli ignoreeritakse või jäetakse üldse arvestusest välja. Kui sa oled aga teistest ees, äratab iga su liigutus tähelepanu,” kirjutab oma raamatus “Liidrite kuldaväärt tarkus” John C. Maxwelli sulest, kes on USA-s tuntud juhtimisekspert, dünaamiline kõneleja ja autor, kes on müünud üle 18 miljoni raamatu.
“Noore juhina tahtsin olla teiste ees ja nautisin nende kiitust. Samas ei kannatanud ma mingisugust konstruktiivset kriitikat. Mõistsin väga kiiresti, et mul olid ebarealistlikud ootused. Sa ei saa üht, saamata ka teist. Kui tahad olla juht, pead harjuma kriitikaga, sest kui oled edukas, siis sind paratamatult kritiseeritakse. On inimesi, kes leiavad alati midagi, mille kallal nuriseda. Ja viis, kuidas mõned teisi kritiseerivad, jätab mulje, nagu oleks neile selle eest makstud!” kirjutab Maxwell.
Tema sõnul võib kriitika olla väga heidutav. Ühel päeval, kui ta oli raskes meeleolus, rääkis ta oma sõbrale, kui tüdinud ta kriitikast on. Tema vastus valgustas Maxwelli.
„Kui hakkad juhina julgust kaotama, mõtle Moosesele,“ ütles sõber. „Tema juhtis miljonit nurisevat inimest nelikümmend aastat ega jõudnud kunagi sinna, kuhu oleks pidanud jõudma.“ Mooses kohtas palju etteheiteid, kriitikat ja lihtsalt puhtakujulist virisemist. Vahel võin kui juht Moosesele kaasa tunda. Usun, et kui ta saanuks võimaluse kõike uuesti teha, oleks ta enda jaoks üles märkinud: „Järgmine kord ära ütle vaaraole, et ta laseks kogu mu rahval minna.“
Kuna negativismi ja kriitikaga tuleb tegemist teha kõigil juhtidel, vaatamata nende positsioonile või ametile, on nende jaoks tähtis, et nad oskaksid sellega konstruktiivselt toime tulla. Kreeka filosoof Aristoteles ütles: „Kriitika on miski, mida saab kergesti vältida – ütlemata midagi, tegemata midagi ja olemata midagi.“ See aga ei ole võimalik kellelegi, kes tahab olla juhina edukas. Mida siis teha? Maxwell soovitab neljast sammust koosnevat protsessi.
1. Tunne ennast – see on reaalsustaju küsimus
“Noore juhina õppisin kiiresti, et koht eesotsas tõmbab ligi kriitikat, vaatamata sellele, kes on juht või mida ta teeb,” kirjutab Maxwell. Tema sõnul väga nähtavad juhid peavad sageli toimima rasketes oludes – nagu kontor, kuhu kuuldavasti riputati üles järgmine teadaanne:
Teatis: See osakond ei vaja füüsilise treeningu programmi, sest kõik saavad piisavalt koormust sellega, et ronivad või üle laipade, veavad ülemust alt, peksavad keelt, loobivad nuge sõbra selga, heidavad endalt vastutust ja mängivad oma õnnega. – Tundmatu
Nii et kui sind juhina paratamatult nagunii kritiseeritakse, mida siis teha? Maxwell soovitab olla enda suhtes aus. See annab sulle kindla aluse, millelt kriitikaga edukalt toime tulla. Siin on, miks. Tihti on nii, et kui juhti kritiseeritakse, on negatiivsed kommentaarid suunatud tegelikult hoopis juhipositsiooni, mitte juhi isiku vastu. Pead oskama nende kahe vahel vahet teha ja see on võimalik vaid ennast tundes. Kui kriitika on suunatud positsiooni vastu, ära võta seda isiklikult. Olgu see sulle nagu hane selga vesi. Enda põhjalik tundmaõppimine võib nõuda natuke aega ja pingutust.
2. Muuda ennast – see on vastutuse küsimus
“Kui kellegi kriitika minu kohta vastab tõele, lasub minul vastutus selles asjas midagi ette võtta. See kuulub heaks juhiks olemise juurde. Kui mina vastan oma kriitikutele õigesti, uurides iseennast ja tunnistades oma puudusi, annan endale võimaluse positiivseteks muutusteks,” kirjutab Maxwell.
Kirjanik Aldous Huxley märkis: „Te tunnetate tõde ja tõde teeb teid vihaseks.“ Minu esimene loomupärane reaktsioon kriitikale ei ole hea – mõnikord on see solvumine, mõnikord viha. Kui aga viha on lahtunud, püüan jõuda selgusele, kas kriitika oli konstruktiivne või destruktiivne. (Mõned ütlevad, et konstruktiivne kriitika on see, kui mina kritiseerin sind, ja destruktiivne see, kui sina mind!) Siin on küsimused, mille alusel otsustada, mille kriitikaga on tegu.
· Kes mind kritiseeris? Negatiivne kriitika targa inimese suust on tervitatavam kui rumalate entusiastlik heakskiit. Sageli loeb allikas.
· Kuidas seda kriitikat esitati? Püüan jõuda selgusele, kas inimene oli hukkamõistev või jättis ta mulle võimaluse jääda oma arvamusele ning rääkis heatahtlikult.
· Miks seda kriitikat tehti? Kas see lähtus isiklikust haiget saamisest või tehti seda minu huvides? Haigetsaanud inimesed teevad haiget ka teistele. Nende haavavad sõnad on mõeldud parandama nende endi enesetunnet, mitte teist aitama.
Inimesed võivad muutuda paremaks ainult siis, kui nad on sellele võimalusele avatud. Seetõttu soovitab Maxwell kriitika alla sattudes säilitada õiget hoiakut sellega, et:
· ei asu kohe kaitsepositsioonile,
· otsin kriitikas tõetera,
· teen vajalikud muudatused ja
· valin kõrgema tee
Kui ma nii teen, siis on väga tõenäoline, et õpin ennast paremini tundma, muutun juhina paremaks ja säilitan suhted teistega.
3. Lepi endaga – see on küpsuse küsimus
Jonas Salkil, lastehalvatuse vaktsiini Salk väljatöötajal oli vaatamata tohutule panusele meditsiinis palju kriitikuid. Kõige kriitika põhjal jõudis ta järeldusele: „Kõigepealt nad ütlevad sulle, et sa eksid. Siis nad ütlevad, et sul on õigus, aga et see, mis sa teed, pole eriti tähtis. Lõuks tunnistavad nad, et sul on õigus ja et see, mis sa teed, on väga tähtis, aga – nad teadsid seda tegelikult kogu aeg.“
Kuidas eesliinil olevad juhid sedasorti muutlike arvamusavaldustega toime tulevad? Nad õpivad endaga leppima. Kui oled püüdnud ennast paremini tundma õppida ja teinud kõik selleks, et ennast muuta, siis – mida enamat sa veel saaksid teha?
4. Unusta end – see on kindlustunde küsimus
Viimane samm, kuidas kriitikaga tõhusalt toime tulla, on lõpetada keskendumine iseendale. “Üles kasvades kulutab enamik meist tohutu aja muretsemisele, mida maailm meist mõtleb. Nüüd kuuekümnesena saan aru, et ega ma tegelikult maailma eriti ei huvitanudki,” tõdeb Maxwell.
“Turvalised inimesed unustavad enda, et pöörata tähelepanu teistele. Seda tehes on nad suutelised ära kannatama peaaegu mis tahes kriitika – ja kriitikut isegi teenima. Kogudustes pastorina töötades püüdsin aastaid igal pühapäeval luua oma kriitikutega isiklikku kontakti. Ma otsisin nad üles ja tervitasin neid.
Tahtsin, et nad teaksid, et pean neist kui inimestest väga lugu, vaatamata nende hoiakule minu suhtes. Kindlustunne selles, kes ma olen ja keskendumine teistele võimaldab mul valida inimestega suheldes kõrgemat teed,” kirjutab Maxwell ja lisab, et püüab elada Parkenham Beatty nõu järgi: „Õpi elama omaenda hinge järgi. Ja kui inimesed sind takistavad, ära pane tähelegi. Kui inimesed sind vihkavad, ära tee väljagi: laula oma laulu, unista oma unistusi, looda oma lootusi ja palveta oma palveid.“
