Huumor ja kokkuhoidmine aitavad alati

Oluline on ka, kui vanemad on teadlikud enda ja lapse isikusetüüpidest. “Kitsastes tingimustes, kui mitu inimest on koos, tekib alati pingeid. Kui seda aga rahulikult omavahel läbi rääkida ja ajakava paika panna, on kōik vōimalik. Inimene on huvitav, ta harjub. Iga uue harjumuse sisseviimine vōtab aga aega. Kōik sõltub, kuidas me antud olukorda suhtume ja millist sisekōne endale räägime. Kuidas me oma perekonnas omavahel kriitilistest olukordadest räägime? Huumor ja kokkuhoidmine aitavad alati,” soovitab ta.

Kui tegu on inimesega, kes vajab oma ruumi, soovitab Kairi käia väljas jalutamas. Tema sõnul on oluline jälgida oma mõtteid - kui ma pidevalt kordan endale, et ma tunnen ennast siin halvasti, siis see ka on nii. See on hea vōimalus enda suhtumise jälgimiseks.

Kairi soovitab iga hommik mōelda sellele, mille eest oled tänulik. Kas sa soovid tegelikult elada nende inimesteta, kellega koos oled? Tavaliselt on vastus ei.

“Seda on hea endale meelde tuletada. Kui ma soovin nende inimestega koos olla, siis suudan seda teha ka väikeses ruumis,” ütleb ta.

Mida teadlikumad oleme endast, seda kergem on suhelda teistega

Küll aga on Kairi sõnul kahjuks kogu maailm liikunud nutiseadmesse ja praegune olukord survestab seda veel enam. “Füüsiline suhtlemine on varsti nagu väike ime. Lubagem siis nendel imedel rohkem oma ellu,” ütleb ta.

Kairi kinnitab, et mida rohkem oleme teadlikud endast, seda kergem on suhelda teistega.

“Hea kui lapsel on avatud suhe vanemaga ja saab sõpradega tekkinud lahkhelisid kellegagi jagada. Lapsel on oluline, et tal on keegi, kellele toetuda ja keda ta usaldab. Kui pinged lähevad suureks, siis julgustan vanemaid küsima ka väljastpoolt abi. Olen näinud perekondi, kus see on läinud juba nii pingeliseks ja mida pikemalt see on kestnud, seda suuremaid muudatusi tuleb teha, isegi kuni koolivahetuseni,” ütleb ta. “Armsad vanemad, rääkige oma lastega ja märgake, kui nad on väga endasse tõmbunud. Kui see on juba kestnud mingi aeg, siis otsige abi ka väljastpoolt. Turvatunne on üks olulisemaid asju ja selle uuesti tagasi toomine on pikk protsess. Seega reageerige, aga samas ärge üle reageerige. Mõelge, kuidas te ise sooviksite antud olukorras, et teiega suheldakse ja käitutaks.”

Kairi sõnul saame me vanematelt kaasa väga palju. Inimese kujunemisel aitavad kaasa ka eeskujud. Vahel laps valib endale eeskuju, kelle järgi ennast hakkab kujundama. See võib olla väga toetav ja aitab nii mõndagi muuta.

“Mida teadlikum ma olen, seda rohkem ma saan teha valikuid, mida ma soovin muuta, et vanemate mustrid ei korduks. Reaktsioonimustrite teadmine aitab siin kindlasti kaasa, sest tavaliselt on sama muster ka vanemal,” selgitab ta.

Lapsed tajuvad vanemate pingeid

Koroonaaeg on paljudesse peredesse toonud ka pingeid, sest vanemad on kaotanud töö. Kairi soovitab sellisel juhul olla aus ja rääkida nii nagu on, eriti kui see mõjutab teisi pereliikmeid. “Soovitan jagada, mida see endaga kaasa toob ja milliseid muutusi seoses sellega tuleb teha,” räägib ta. Kuna see on vanemale endale pinge, siis seda pinget tajuvad kindlasti ka lapsed. Ja kui laps ei tea, miks vanem on mures, siis ta võib arvata, et tema on midagi valesti teinud ja tunneb end alateadlikult süüdi. Rolli ei mängi ka vanus – Kairi sõnul saab igas vanuses laps aru, millises energias tema vanem on – kas pinges või lõdvestunud.

Täiskasvanule soovitab ta jälgida oma mõtlemist ja sisekõne. Milline see on - kas muretsemine ja süüdistused või oled valmis otsima lahendusi? “See on üks olulisemaid kohti. Oma mõtetega võime end viia täielikku stressi ja pingesse. Seda tajuvad ka lapsed,” tõdeb ta. “Tasub endalt küsida, kas tegelikult on muretsemiseks põhjust? Millised on tegelikud väljavaated? Vahel on meil tunne, et nüüd on kõik väga halvasti. Kui aga hakata antud olukorda vaatama ja analüüsima, siis selgub, et kõik ei olegi nii hull. Näiteks - partner käib tööl ja kulusid kokku hoides saame hakkama. Tee kindlaks praegune olukord ja millised on vajalikud järgmised sammud. Koosta endale edasi minemiseks plaan. Oluline on usk, et ma saan hakkama. “

Kairi soovitab jagada oma muresid oma perekonnaga, siis sisepinge läheb väiksemaks. “Selleks et leida uus töö, soovitan küsida ja rääkida. Mõnikord tuleb pakkumine väga huvitavast ja ootamatust kohast. Kui keegi ei tea, ei osata ka pakkuda,” soovitab ta olla avatum ja julgem.

Kairi Kuusma astub üles ka 23. jaanuaril toimuval tasuta veebikonverentsil “Mida laps vajab muutlikel aegadel?