Katrin Põld selgitab, et inimesel on neli erinevat unefaasi. Faasid erinevad oma kestvuse ja sügavuse poolest, samuti võib faaside järgnevus olla väikelastel teistsugune kui täiskasvanutel. Üks olulisemaid unefaase on REM-uni (rapid eye movement), kus inimene näeb unenägusid. Kummalisel kombel hakkab meie keha vähese une korral just unenäofaasist puudust tundma.

Mis aga juhtub inimesega, kes on järjest väga pikalt ärkvel? Kindlasti on paljudel tulnud ette olukordi, kus on näiteks kaks päeva järjest üleval oldud. Keha hakkab käituma väga veidralt, võivad tekkida lausa viirastused. Miks see nii on? Lähemalt saab kuulda saatest!

Lisaks võetakse arutluse alla ka mitmed muud unega seotud teemad. Räägitakse, et enne eksamit ei maksa öö läbi tuupida, vaid tuleks hoopis magama minna. Tundub esialgu pisut ebaloogiline. Mis siis une ajal meie ajuga ikkagi toimub? Aga meie kehaga? Uni mõjutab otseselt ainevahetust ja immuunsüsteemi. Kuidas? Katrin Põld selgitab lähemalt.

Kuula saadet!


Saatejuht: Taavet Kase
Tagasiside: eso@delfi.ee