HARJUTUS | Sind kimbutavad ärevus ja hirm? Lihtne viis, kuidas tulla toime nii tugeva emotsiooniga

„Me nimetame emotsioone negatiivseks, kui kannatame nende tagajärgede all. Puhtad tunded, nagu hirm, kurbus, viha, süütunne ja häbi, on tegelikult neutraalne informatsioon, mida meie närvisüsteem tõlgendab ümber meist väljaspool toimuvast, märkides need kas positiivseks või negatiivseks,” sõnab psühholoog ja joogaõpetaja Dorothe Trassl.

Mida teha hirmu, paanika, ärevuse korral?

See, kas mingi tunne on negatiivne või positiivne, oleneb inimesest endast, tema olemusest, kuidas ta midagi tõlgendab, mis teda käivitab, mis mitte. Tema egotüübist.

„Oleneb ka sellest, mis on olnud meie varasem kogemus. Võib-olla osasid tundeid ei olnud meil lubatud tunda, näiteks kui vanem ütleb lapsele, et ära ole vihane või ära ole kurb või kui sind on häbistatud millegi pärast, näiteks et olid klammerduv. Sinu tegelikke tundeid ei märgatud, ei mõistetud ja seetõttu peitsid sa need kuhugi ära,” selgitab Trassl, kes viimased 20 aastat on olnud The Journey (Rännak) rahvusvaheline koolitaja ja ja Brandon Baysi isiklik kehatöötreener.

Mitte kõigi jaoks ei ole näiteks rõõm positiivne tunne. On inimesi, kellele ei meeldi entusiasm ja ülevoolav rõõm. On inimesi, kellele meeldib kurbus ja nad tunnevad ennast melanhooliliselt hästi.

„Need tunded, mida oleme pikalt alla surunud ja pole ära lahendanud, tekitavad meis rohkem stressi kui uued tunded. Seega, on oluline vahet teha, kas tegemist on vana allasurutud emotsiooniga, mida pole ära lahendatud või on see uus värske emotsioon, mis on hetkeolukorrast tingitud,” ütleb Trassl.

Vana ja värske emotsiooni tuvastamine

Kui tegu on värske emotsiooniga, mis on hetkeolukorrast tingitud, siis see suure tõenäosusega tahab millestki märku anda.

Näiteks kui sind on ründamas koer või ootamatult oled sattunud sinu poole kihutava auto ette, tekib reaktsioon hirmule, siis see emotsioon on tingitud hetkeolukorras toimuvast. See hirmutunne annab märku ohuolukorrast, mis ütleb: olukord on ohtlik, lahku siit ruttu.

Kui see hirmutunne ei ole tingitud hetkeolukorrast, ei osuta millelegi, mis just siin ja praegu on juhtumas, siis on tegemist patoloogilise hirmuga. See on vana hirm, millel ei ole seost praegusega, vaid on seotud mingi vana loo, mälestuse, inimese, olukorraga, mis millegi tõttu filtreerub praegusesse kogemusse.

„Kui tegemist on vana hirmuga ja ma küsin endalt, mida see hirm tahab mulle öelda ning saan vastuseks, et ta jätab mu maha, nii nagu juhtus kunagi aastaid tagasi või ma ei ole piisav, keegi ei hakka mind kuulama või ma ei saa sellega hakkama, sest minus pole seda, mida vaja, et õnnestuda või midagi sellist, siis nende vanade hirmudega on vaja tegeleda, isegi kui vana mälestus võib olla 50 aasta tagune juhtum. Nende lahendamiseks on olemas leebeid meetodeid,” sõnab kehatöö E-motion looja Trassl.

„Kui tegemist on värske emotsiooniga, hirmuga, siis palun võta seda kuulda, sest vahel, kui me eirame enda emotsioone, siis me eirame ka oma vajadusi. Meie emotsioonid on väga täpsed. Kui suhe, milles ma olen, ei ole minu jaoks hea, siis mu emotsioonid annavad mulle sellest märku. Ma ei tunne ennast hästi, midagi on valesti. Kui olla oma tunnete vastu aus, neid märgata ning väljendada enda tundeid ja vajadusi, saan alustada dialoogi oma partneriga,” lisab ta.

„Kui tegemist on vana emotsiooniga, mis mind käivitab, tunnen ma üldistavad tunnet — asjad on kogu aeg nii olnud, maailm ongi selline jne. Vahel ei julge me endale tunnistada põhjust või tundagi seda tunnet, mis meis tekib, sest see on meie jaoks liig ja me ei oska midagi ette võtta, tunneme ennast selles abituna ja lootusetuna,” lausub Trassl.

Harjutus: kuidas tulla toime tugeva emotsiooniga?

1. samm — tee kindlaks, mis on see emotsioon, mida ma tunnen: hirm, kurbus, viha, häbi jne.

2. samm — aktsepteeri, nõustu, et sa tunned seda emotsiooni: ahah, tunnen viha või kurbust või hirmu. Ei pea võitlema selle vastu, alla suruma või mujale liigutama, lihtsalt nõustuma, et see on see, mida praegu tunned.

3. samm — määratle, kas tegemist on värske või vana tundega. Kas see tunne on tingitud praegu toimuvast olukorrast või on see minevikusündmuse lahendamata emotsioon.

4. samm — tegutse, kui see on värske emotsioon, küsi endalt, kas on vaja praegu kohe tegutseda, mida ma pean tegema.

5. samm — kui see on vana emotsioon, siis on vaja see lahendada, minna teraapiasse, teha rännakuprotsess, teha kehatööpraktikat, teha midagi, mis aitab algse põhjuse, haiget saamise lahendada.

7. märtsil toimub veebiseminar „Stressi ja hirmu vabastamise kehatöö praktika”, mida juhendab Dorothe Trassl. Tegemist on praktilise töötoaga, mis aitab maha laadida, taastuda ja alustada uuest kohast, vabastades kehasse kogunenud stressi ja pingeid.

„Tegemist on kogemusliku töötoaga, kus suurem rõhk on praktilisel kehatööl. Kehatööd toetav teooriaosa aitab mõista, kuidas meie keha ja psüühika töötavad ning teineteist mõjutavad. Töötoas kasutame pehmet traumajoogat, keha raputamist (shaking) ja teisi maandavaid praktikaid, mis aitavad luua ühendust kehaga ja tuua süvalõdvestust sinusse,” sõnab Rännaku Eesti juht Irene Kaljuste.