Uskumatu, aga tõsi! Meetod, kuidas lahendada viiskümmend protsenti oma töömuredest

Praegusel keerulisel ajal kõik muutub ning paljude kindlustunne on löönud kõikuma – kas saab tööle või kooli või ei saa, kas ja millal kõik laheneb. Kui mõni keeruline olukord meie elu segi paiskab, on üks põhilisi oskusi muuta oma suhtumist. Ja kuigi tundeid hetkega muuta me enamasti ei suuda, oleme võimelised kohe muutma oma tegusid. Muutes tegusid, muudame vältimatult ka tundeid.

Kõigest sellest räägib Lääne kultuuriruumis laialt tuntud autor Dale Carnegie oma Heliose kirjastatud raamatus “Lõpeta muretsemine ja hakka elama”. Siit leiad 10 nõuannet, kuidas muretsemine lõpetada.

1. Elage tänases päevas — tänane päev on teie päralt. Lülitage minevik välja! See, kes kannab täna peale eilse ka homse päeva raskust, ei pea kaua vastu. Oluline tulevik on see, mis juhtub praegu, homset pole olemas. Tuleviku pärast inimene raiskab energiat ning teda saadavad närvilisus ja stress.

2. Maagiline valem murettekitavate olukordade lahendamiseks — kui oleme halvimaga leppinud, pole meil enam midagi kaotada ja see tähendab automaatselt seda, et meil on kõik võita! Kui meil pole jalge all kindlat pinda või oleme peadpidi murepilvedes, pole meil ju lootustki kõike rahulikult läbi mõelda.

3. Mida muretsemine meiega teha võib — hirm paneb muretsema. Muretsemine tekitab pingeid ja teeb närviliseks, mõjudes ka närvirakkudele kõhus ning muutes lõpuks isegi maomahlade koostise ebanormaalseks, mis viib tihti maohaavade tekkeni. Mis kasu on inimesel maailmast, kui ta kaotab tervise? Ängi tundev ja muretsev inimene, kes ei suuda enam liiga karmi reaalsust taluda, katkestab kontakti end ümbritseva keskkonnaga ja põgeneb selle eest väljamõeldud maailma, leides sellisel viisil „lahenduse“ ka oma probleemidele. Dr Alexis Carell on öelnud: “Need, kes ei oska murega hakkama saada, surevad noorelt.“

4. Kuidas analüüsida ja lahendada murettekitavaid probleeme — peame probleeme lahendades emotsioonid oma mõtetest eemal hoidma ja nagu ütles dekaan Hawkes, peame fakte otsima „ erapooletul ja objektiivsel viisil. Kui muretseme oleme oma emotsioonide kütkes. Seega on probleemide lahendamise reegel number 1 — hankige kõik vajalikud faktid.

5. Kuidas lahendada viiskümmend protsenti oma töömuredest — loobuge meetodist, mis algab sellega, et räägite sellest, mis on valesti läinud. Esitage küsimused: Milles on probleem? Mis on probleemi põhjus? Millised on probleemi võimalikud lahendused? Millist lahendust soovitate teie?

6. Ärge jätke endale muretsemiseks aega — inimmõistusel, ükskõik kui hiilgav see poleks, on võimatu mõelda samal ajal rohkem kui ühest asjast. Töö mis täielikult teie tähelepanu hõivab, toimib psühholoogiliste probleemide puhul parima valuvaigistina. Paigal munedes ei juhtu muud kui see, et haume välja terve karja elukaid. Lihtsalt käärige käised üles ja hakake tegutsema! Leidke endale tegevust ja olge pidevalt aktiivsed.

7. Ärge laske põrnikatel end maatasa teha — tihtipeale suudame suurtele katastroofidele julgelt vastu astuda, kuid laseme pisiasjadel hinge minna ja oma meelerahu hävitada. Väikesed müksud meie ego pihta, ebaviisakused ja edevuse riivamine põhjustavad pool kõigist südamevaludest maailmas. Tihtipeale piisab igapäevastest ja ärritavatest pisiasjadest üleolemiseks sellest, kui muudame vaatepunkti ning näeme asju uues ja meeldivas valguses. Elu on liiga lühike, et olla väiklane.

8. On öeldud, et enamik meie muredest ja õnnetustest on pärit meie ettekujutusest, aga mitte reaalsusest. Selleks, et saada muretsemisest jagu enne, kui see teist jagu saab — küsige endalt: “Kui suur tõenäosus, et asi, mille pärast ma muretse, üldse kunagi juhtuda võib?”

9. Määrake oma muretsemisele piirnorm — oleme narrid, kui maksame asja eest rohkem, kui see meie elule juurde annab. Tõelise meelerahu saavutamise üks suuremaid saladusi on võime ausalt hinnata asjade väärtust. Määrake oma muretsemisele piirnorm.

10. Meie elu on selline, nagu on meie mõtted. Võtke negatiivse suhtumise asemel positiivse suhtumise. Ehk teisiti öeldes: peame oma probleemide lahendamise pärast küll muret tundma, kuid mitte nende pärast muretsema.