Õnnehormoonid kehas voolama! Merit Raju jagab nõuandeid, kuidas lihtsalt oma ellu rõõmu tuua

Praegusel keerulisel ajal, tuletab joogaõpetaja ja raamatute autor Merit Raju meile meelde, et meie keha toodab õnnehormoone siis, kui me teeme endi jaoks õigeid asju. Siin on mõned nipid kuidas õnnehormoonid hetkega oma kehas voolama panna.

Ta kinnitab, et lõhnameele kaudu käib õnnehormoonide tekitamine hetkega – looduslikud kemikaalid, lõhnamolekulid, satuvad nina kaudu ajju ja trahh! Kohe tekib vastav emotsionaalne seisund!

Nuusuta oma lemmiklõhna

Mis on sinu lemmiklõhn? Merit ütleb, et teda hullutab alati apelsini, piparkookide, leiva, jasmiini, pojengi, sireli ja just puhkenud pärnaõite lõhn! Ka kohvi, šokolaadi ja maasikatoormoosi lõhn loob mõnusa tunde.

Naera 20 minutit päevas

Merit kinnitab, et kui naerda päevas 20 minutit, pole ilmselt vaja ühtki muud trenni ega ravimit. Kas ja mitu sekundit tuleks pingutatult naerda, et naer läheks üle loomulikuks? Kõige rohkem viis sekundit! Ta rõhutab, et oluline on teada, et kui teeseldult naerad, mõjub see ikkagi samamoodi suurepäraselt nii ajukeemiale kui ka verevarustusele. Naerdes läheb hingamine sügavamaks, stressihormoonid asenduvad heaoluhormoonidega ja immuunsus tugevneb võimsalt! Just selle pärast mõjubki kunstlik naer kehale sama tervendavalt nagu päris. Seda päris naeru on tegelikult vaja ainult meie mõtlemisele, sest muidu ta jälgib teeseldud naeru ja ütleb meie asjalikus täiskasvanupeas, et kuule, jäta rumalused, see on ju naeruväärne! Aga mõnikord võiks naeruväärne olemine Meriti sõnul olla täiskasvanutele kohustuslik – päevas vähemalt korra!

Trenn ja töö teevad õnnelikuks

Koos millegi tegemine, isegi grupitrennis käimine, kus keegi kedagi tegelikult ei tunne, tekitab heaoluhormoone. Heaoluhormoone tekib ka siis, kui näeme oma töö tulemust. See töö-kiidab-tegijat tunne – vanarahvaski teadis õnnehormoonidest! Ja seda tunnet päris ehedalt ei saa elektroonilisest tööst, vaid ikka Päris Asjadest. Kui toit (või tort) sai valmis, lumi roogitud, aiamaa kaevatud, lapsele põll õmmeldud või midagi ühest kohast teise rassitud.

“Kas oled mõelnud, miks kassi- ja beebipildid ikka ja alati sotsiaalmeedias rohkesti laike koguvad? See on nunnumeetri hüpe ehk heaolutunne, mida nende vaatamine tekitab!” räägib ta.

Ning puudutades ja silitades karvast – isegi kui see pole päris loomake, vaid ainult pehme tekk –, tekib endorfiine, mis leevendavad kurbust ja valu. Sellise mõnna teki sisse pugedes tunneme turvatunnet ja rahustame närvisüsteemi.

Õnne saab ka toidust!

Heaoluhormooni serotoniini toodetakse 95% maos ja seda sellistest toekatest toitudest nagu kartul, piimatooted ja liha. Serotoniini madal tase viib virila oleku ja enesehaletsuseni. “See ehk selgitab, miks dieedipidamine ka emotsionaalselt kurnavalt mõjub,” toob Merit välja.

Muusikal on mitmeid olulisi rolle ning teooriad, miks inimkond muusikat vajab, on samuti mitmeid. Neid kõiki ühendab tõsiasi, et muusika kuulamine ja ise laulmine või pillimäng tekitab kehas oksütotsiini, hormooni, mida kutsutakse ka õnne-, armastuse- ja emadusehormooniks, sest see tekib meeldivate tegevuste kogemisel, armumisel ja ka rinnaga toitmisel. On tõestatud, et meeldiva muusika kuulamine vähendab valutunnet ja ärevust. Muusikal on oluline roll emotsionaalsete mälestuste tekkimisel ning nende meenutamisel. “Seepärast kipuvad ka inimeste lemmiklaulud olema pärit teismeliseperioodist, kus emotsioonide tajumine on teravam ja kuhu jäävad esimesed romantilised kogemused,” selgitab Merit.

Maitsetest annab heaolutunnet muidugi šokolaad, aga ka terav maitse: kuna aju tõlgendab terava toidu maitse valuaistinguks, püüab meie endokriinsüsteem seda leevendada loodusliku valuvaigistava hormooni – endorfiiniga. “Ah selle pärast ma siis armastangi tšillit, ingverit, küüslauku, pipart ja Tai karrit – kõike, mis on keelel terav!” naerab Merit Raju.