Mürgistusinfoliinile helistatakse tihti seoses vedelate ravimite ebatäpse manustamisega. „Vedela ravimi mõõtmiseks on ainus sobiv vahend kaasasolev mõõdulusikas. Selle asendamine koduse tee- või supilusikaga ei ole mõistlik, sest ravimi kogus peab olema täpne. Samuti ei tohi ravimit manustada otse pudelist, sest nii ei ole võimalik kogust kindlaks teha ja ülemäärane kogus kujutab endast ohtu. Ka pudeli tilgasüsteem võib alt vedada, mistõttu tuleb ravim esmalt lusikale tilgutada ja alles seejärel manustada,“ selgitas Mare Oder.

Ravimimürgistuse vältimiseks kontrolli ravimeid võttes kolm korda:

1. Pakendit avades kontrolli, kas selle sees on õige ravim.

2. Ravimi manustamise eel kontrolli, kui palju peab võtma. Pööra erilist tähelepanu mõõtühikule: milliliitrit ja milligrammi ei tohi segi ajada.

3. Kohe pärast kasutamist kontrolli, kas ravim sai tagasi õigesse pakendisse ja lastele kättesaamatusse kohta.

Kui õnnetus juhtus või kahtlustad selle juhtumist, võta ühendust mürgistusinfoga telefonil 16662. „Mürgistusinfoliinile võib helistada ka siis, kui pole kindel, kas on tekkinud mürgistusoht – näiteks siis, kui laps on kätte saanud mõned rohud või mõnd ravimit on antud liiga palju. Mürgistusinfoliin aitab sellises olukorras õige otsuse teha,“ julgustas Mare Oder.

Mürgistuste esmaabiks peaks igas kodus olema vähemalt 50 grammi aktiivsütt. Aktiivsütt ei tohi siiski ise manustada, sest ka see on ravim oma kõrvaltoimetega. Aktiivsöe manustamise vajaduse üle otsustab mürgistusteabekeskuse ekspert, kui helistate numbrile 16662.

Ravimimürgitustega helistati infoliinile 2020. aastal 798, 2019. aastal 689 ja 2018. aastal 559 korral. Loodustoodete või vitamiinidega seotud mürgistusõnnetusi oli 2020. aastal 287, 2019. aastal 236 ja 2018. aastal 185. Kuni 3-aastaste lastega juhtus ja nõustati infoliinil 2020. aastal 228 ravimimürgistust, kus sageli tuli laps suunata edasi haiglasse.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena