Paljud inimesed tunnevad end pärast pikka talve väsinuna ning oleme harjunud seda seisundit kevadväsimuseks nimetama. Tegelikkuses sellist diagnoosi nagu kevadväsimus aga ei leidu. Millest me siis ikkagi väsime?

Dale Carnegie loetleb raamatus “Lõpeta muretsemine ja hakka elama” hulgaliselt soovitusi, kuidas igapäevaeluga toime tulla ja luua endale edukas elu. Ta tõdeb, et vaimne töö ei suuda teid iseseisvalt väsitada. “Kõlab absurdselt, eks ole? Kuid mõni aasta tagasi püüdsid teadlased välja uurida, kui kaua suudab inimaju tööd teha, enne kui jõuab vähenenud töövõime seisundisse – väljend, mida uurimuse väsimuse kirjeldamiseks kasutati,” kirjutab ta oma raamatus.

Oma üllatuseks avastasid teadlased, et aktiivselt tegevuses oleval verel polnud mingeid väsimuse tunnuseid! Kui võeti verd füüsilise töö tegija veenidest, oli see küllastunud „väsimustoksiinidest“ ja teistest väsimuse märkidest.

Psühhiaatrid väidavad, et enamik meie väsimusest tuleb meie mentaalsest ja emotsionaalsest suhtumisest. Üks inglismaa tunnustatumaid psühhiaatreid J. A. Hadfield kirjutab oma raamatus „Jõu psühholoogia“: „Enamik väsimusest, mille all me kannatame, on vaimse päritoluga. Puhtalt füüsiline väsimus on üsna haruldane.

Ameerika üks tunnustatumaid teadlasi A. A. Brill esitab isegi veel väljakutsuvama teooria: „Sada protsenti väsimusest, mis esineb füüsiliselt hea tervise juures oleval istuva töö tegijal, tuleneb psühholoogilistest faktoritest – ja selle all pean ma silmas emotsionaalseid faktoreid.

Millised emotsionaalsed faktorid siis istuvat töötajat väsitada võiksid?

Võib-olla rõõm? Või rahulolu? Ei, loomulikult mitte midagi sellist! Igavus, pahameel, tühisuse ja väärtusetuse tunne, kiirustamine, närvilisus ja muretsemine – Carnegie sõnul on need emotsionaalsed faktorid, mis istuvat töötajat väsitavat. Need alandavad tema immuunsüsteemi efektiivsust, vähendavad töövõimet ja annavad talle isegi töölt lahkudes kaasa vastiku peavalu. Jah, väsime just seetõttu, et negatiivsed emotsioonid tekitavad meie kehas närvipinget.

Metropolitan Life Insurance Company andis isegi välja väsimuseteemalise voldiku: „Raske töö põhjustab harva väsimust, mida ei saa ravida sügava une või puhkamisega.

Kolm peamist põhjust

Muretsemine, pinged ja emotsionaalsed probleemid on väsimuse kolm peamist põhjust. Need on tihti tegelikeks põhjusteks siis, kui esmapilgul tunduvad süüdi olevat füüsiline või vaimne töö. Pidage meeles, et pinges lihas on töötav lihas. Lõdvestage end! Säästke oma energiat millegi olulisema jaoks.“

Tee endale väike kontroll

Carnegie soovitab teha endale väike kontroll. Kas loed kulmu kortsutades? Kas tunned silmade vahel pinget? Kas istud toolil mugavas asendis või oled küürus ja pinges õlgadega? Kas näolihased on pinges? Juhul, kui terve teie keha pole lõtv ja lõdvestunud nagu kaltsunukk, oled just praegu tekitamas endasse emotsionaalseid ja lihaspingeid. See tekitab närvipinget ja väsimust!

Miks tekitame vaimset tööd tehes endasse selliseid pingeid?

Daniel W. Josselyn ütles: „Mulle tundub, et üks olulisi probleeme seisneb laialt levinud arvamuses, justnagu vajaks raske töö suurt pingutamist ja ilma selleta poleks võimalik saavutada häid tulemusi.“ Seetõttu juhtubki, et keskendudes hakkame kulmu kortsutama, õlgu pingesse ja selga küüru tõmbama. Anname oma lihastele käsu pingutada, ilma et ajul sellest mingit kasu oleks.

On hämmastav ja traagiline, et miljonid inimesed, kes ei tahaks kunagi ühtegi dollarit raisata, raiskavad praegusel momendil oma raha ja energiat samasuguse meeletusega, nagu seda võiks teha seitse purupurjus meremeest Singapuris.

Mis on sellise väsimuse lahendus? Lõdvestuge. Lõdvestuge. Lõdvestuge.

Õppige lõdvestuma samal ajal, kui töötate!

Kas see on lihtne? Carnegie sõnul mitte. Tõenäoliselt on teil vaja muuta terve senise elu jooksul tekkinud harjumusi. Kuid asi on seda väärt, sest see võib kogu teie elu paremaks muuta! Oma essees „Lõdvestumise evangeelium“ kirjutas William James järgmist: „Ameeriklaste ülepinged, tõmblemine, pidev kiirustamine ja vajadus endasse kogunenud pinged pidevalt välja lasta /…/ on halvad harjumused, ei midagi enamat.“ Pinge on harjumus. Lõdvestumine on harjumus. Halbadest harjumustest on võimalik lahti saada ja häid harjumusi välja kujundada.

Kuidas lõdvestuda? Kas alustada oma mõtetest või närvidest? Alustada pole vaja mitte kummastki. Alati tuleb alustada lihaste lõdvestamisest!

“Eks proovime. Alustame näiteks silmadest. Lugege see lõik läbi ja kui olete lõpuni jõudnud, nõjatuge tooli seljatoele, sulgege silmad ja öelge neile mõttes: „Laske ennast lõdvaks. Lõpetage pingutamine. Lõpetage põrnitsemine ja kulmude kortsutamine. Lõdvestuge. Lõdvestuge.“ Korrake seda endale üha uuesti ja uuesti umbes minut aega järjest,” juhendab Carnegie.

Lõdvestumiseks pole vaja pingutada

Kas panite tähele, et juba mõne sekundi pärast teie silmalihased kuuletusid teile? Kas teile tundus, nagu oleks nähtamatu käsi silmades oleva pinge ära pühkinud? Nii hämmastav, kui see ka pole, olete ühe minuti jooksul õppinud ära lõdvestumiskunsti kõige olulisemad printsiibid. Võite sama meetodit kasutada lõua, näolihaste, kaela, õlgade ja terve keha lõdvestamiseks. Kuid kõige olulisemad on siiski teie silmad.

Chicago ülikoolis töötav dr Edmund Jacobson on isegi väitnud, et kui suudate oma silmalihased täielikult lõdvestada, võite ka kõikide teiste probleemidega hüvasti jätta! Silmad on olulised just seetõttu, et kulutavad ligikaudu neljandiku kogu keha „närvienergiast“. See on ka põhjus, miks suur hulk täiesti normaalse nägemisega kannatab silmade ülepinge all – nad lihtsalt pingutavad oma silmi.

Kuulus romaanikirjanik Vickie Baum rääkis, et kui ta oli laps, oli ta oma elu kõige väärtuslikuma harjumuse õppinud ühelt vanamehelt, kes oli kunagi töötanud tsirkuses klounina. Vivkie kukkus lapsena puu otsast alla ja tegi randmele viga. Vana mees tõstis ta üles, pühkis ta mullast puhtaks ja selgitas: „Sa tegid endale haiget, sest ei osanud lõdvestuda. Pead ette kujutama, et oled lõtv nagu vana sokk, vana kokku kägardunud sokk. Tule, ma näitan, kuidas see käib.“

Mees õpetas Vickie Baumile ja teistele lastele, kuidas kukkuda, tagurpidi kukerpalli teha ja hundiratast visata. Ta tuletas pidevalt meelde: „Mõelge, et olete vana kokkukägardatud sokk! Siis te lihtsalt ei saa teha muud kui ennast lõdvestuda!“

Lõdvestuda võib praktiliselt ükskõik kus ja millal. Lõdvestumiseks pole vaja pingutada. Lõdvestumine ongi vabanemine pingetest ja pingutamisest. Lõdvestumine on kerge. Alustage silmalihaste ja näo lõdvestamisest, korrates endale: „Lõdvestu. Lase ennast vabaks ja puhka.“ Võite tunda, kuidas teie näolihastesse kogunenud pingete energia vabaneb ja keha keskmesse tagasi voolab. Mõelge ennast pingetest sama vabaks nagu laps!