Kodukontor ei näi lõppevat, silmad on arvutis olemisest väsinud? Nipid, kuidas leevendada veebiväsimust

Paljud töötajad on juba kuid või suisa aasta aega töötanud kodukontoris, pidades päevas mitmeid veebikoosolekuid. Kuidas ennetada või leevendada veebiväsimust olukorras, kus kodukontori ajastule veel niipea lõppu ei näi tulevat?

Peaasi.ee tegevjuht ja kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa sõnul on koroonapandeemia aasta kasvatanud hüppeliselt veebiväsimuse teket, kuna suur osa tööelust ja ka eraelust on kolinud veebi. „Päevad läbi veebikohtumistel olemine ning seejärel ka sõpradega vaid veebis suhtlemine tekitab inimestes veebiväsimust ning mõjub tuntavalt igaühe vaimsele tervisele. Veebiväsimus ei ole vaid moodne termin, vaid reaalne murekoht, millele üha rohkem tähelepanu pöörata, kuna iseloomult on see sarnane läbipõlemise ja vaimse kurnatusega,“ lausus Oidermaa.

Veebiväsimuse peamisteks tunnusteks on nii vaimne kui kehaline pingetunne, ärrituvus või ärevus, üldine väsimus, tülpimus, keskendumisraskused ja tunne, et teistega ei olda emotsionaalses kontaktis. „Tänaseks on juba päris palju uuritud, et videopõhine koosolekute pidamine on väsitavam, kui reaalelus peetud kohtumised. Seda tasub kindlasti arvestada koosolekute planeerimisel ning leida võimalusi, kuidas töötajate päevad vaid veebikohtumisi täis ei oleks,“ sõnas ta. Näiteks võiks mõelda, kas osa töönõupidamistest võiks pidada e-kirjade või telefoni-chati vahendusel, kas koosolekuid saab teha lühemaid või väiksemaks koosseisus, et kõik saaksid sõna võtta või ehk kaaluda ka mõne veebikohtumise ära jätmist.

Võimalusel enda pildi näitamine peitu panna

Anna-Kaisa Oidermaa tõi välja, et veebikoosolekutel osalemise teeb ärevamaks ja pingelisemaks ka see, et on raskem lugeda inimeste mitte-verbaalset suhtlust ning leitud on isegi seda, et kui teine inimene ekraanil väga lähedal paistab olevat, siis võib see tekitada ajule mulje, et ta tahab meid justkui rünnata. „Seega lülitub aju kohe võitle või põgene režiimile olukorras, kus selleks tegelikult põhjust ei ole,“ selgitas Oidermaa. Ta lisas, et ärritav on kindlasti ka tehniliste viperuste tekkimine või enda pildi vaatamine suurel ekraanil, muutes inimesed ülearu enesekriitiliseks. Kui vähegi võimalik, soovitab Oidermaa videokõne ajal enda pildi näitamine peitu panna, lükata arvutiekraan endast kaugemale ja vältida kõne ajal rööprähklemist.

Nipid, kuidas veebiväsimusega toime tulla:

• Loo kindel päevakava ning tee plaan, millal mingi tegevuse ette võtad — olgu selleks töötamine või õppimine.
• Lisa päevakavva ka vaimse tervise vitamiinid nagu uinumine, söömine, liikumine, suhtlemine ja kõik muud meeldivad tegevused.
• Vähenda ootusi iseendale — arvesta, et erilistes oludes ei pruugi sa suuta töötada 100% samas tempos kui tavaliselt. Ole enda vastu lahke, kui ei saa kõike tehtud, mida tahaksid.
• Kui tundub, et tegemisi on liialt palju, koosta nimekiri teha vajavatest asjadest ning tõsta ettepoole need asjad, mis on eriti olulised ja kiired.
• Võta tegutsemises pause — näiteks 25 minutit keskendunud tegutsemist ja 5 minutit pausi lõõgastumiseks. 20 minutit ekraani ja 20 minutit ekraanivaba aega.
• Planeeri aega omaette olekuks, kui see on vajalik.
• Loo üleminekurituaalid, et end kodus paremini töölainele häälestada ning päeva lõpus taaskord töömõtetest välja lülitada — näiteks jalutamine, sõbrale helistamine, muusika kuulamine, trenni tegemine, väike kohvi- või teepaus.