Juuste ja peanaha analüüside spetsialisti ja Benu apteegi konsultandi Kreete Põlme sõnul peegeldab juuste väljanägemine organismi üldist tervisliku seisundit. ”Juuksed ei ole inimesele elulise tähtsusega, seepärast tagab organism probleemide korral ennekõike teiste organite heaolu, jättes juuksed vaeslapse rolli. See on ka põhjus, miks juuksed saavad kõige viimasena organismist toitained kätte.”

Juuste talvised vaenlased

Pärast pikka talve on vitamiinide puudujääk organismis kõige suurem ning seetõttu on juuksed spetsialisti sõnul tihti kuivad, katkevad, tuhmid ja elutud. “Keha vitamiinivarud satuvad talve perioodil rohkem löögi alla nii haigestumiste kui ka ühekülgse ja tasakaalustamata toitumise tõttu. Lisaks on suur mõjutaja ka stress, mida on talvel pimeda perioodi tõttu sagedamini. Organism on kurnatud ja vitamiinivarud väiksemad,” selgitas Põlme.

Konsultandi sõnul mõjutavad lisaks vitamiinipuudusele juuste tervist talvised temperatuuri kõikumised. “Külma välistemperatuuri ja sooja sisetemperatuuri suured erinevused ja vaheldumine muudavad juuksed kuivaks, kahjustavad juuksekarva soomuskihti ja seetõttu katkevad juuksed kergemini. Samuti tekib osadel inimestel kevadperioodil peanahale ketendust ja kõõma.”

Sagedasemad mured juustega

Sagedasemad juustega seotud probleemid, millele abi saamiseks apteeki tullakse, on Põlme sõnul juuste väljalangemine, kõõm ja peanaha sügelus.

Kõõma põhjuseks on konsultandi sõnul peanahal elav pärmseen. “Pärmseene vohamist soodustavad stress, haigused, ravimid aga ka eluviis. Suur roll on toitumisel, sest pärmseene kasvu ja kõõma ägenemist soodustavad suhkur, maiustused, pärmi sisaldavad toidud, aga ka karastusjoogid ja alkohol.”

Ka peanaha sügelus on apteegi konsultandi kogemusel sage kõõmaga kaasnev või peanaha kuivusest põhjustatud kaebus. “Selleks, et sügelus kontrolli alla saada, on eelkõige vaja välja selgitada selle põhjused. Bakterite kasvu ja seeläbi sügeluse teket soodustavad liiga harv pea pesemine või liigne viimistlusvahendite kasutamine. Samas liiga tihe juustepesu omakorda soodustab peanaha kuivuse teket.”

Ka juuste väljalangemisel võib olla mitmeid põhjuseid ning nende väljaselgitamine ei pruugi olla lihtne. “Sageli on probleemiks hormonaalsed muutused või stress, aga ka näiteks kesise toidulaua ning läbimõtlemata dieedi tõttu võib organismis tekkida vajalike toitainete puudujääk ning see omakorda põhjustada juuste väljalangemist. Juuste väljalangemine võib olla ka mõnede ravimite kõrvaltoimeks,” tõi Põlme näiteid. “Tähtis on meeles pidada, et juuste väljalangemine ei ole alati seotud tervisemurega, sest ka iga 4-5 aasta järel toimub loomulik suurem juuste väljalangemine, sest juuksekarvad on jõudnud oma elutsüklis eemaldumise faasi,” rõhutas Põlme ning lisas, et ka rasedusjärgne hormoonaalne muutus võib viia perioodilise juuste väljalangemiseni, mis mingi aja pärast peatub.

Soovitused juuste tervise parandamiseks

Terve peanaha ja kaunite juuste jaoks on Põlme hinnangul ennekõike oluline toituda mitmekülgselt, suurendada liikumisaktiivsust ning vähendada stressitaset. Juuste ja peanaha tervist saab lisaks tervislikule eluviisile toetada ja parandada sobiva hooldusega. “Šampoon tuleks valida peanaha tüübi ja palsam juukseotste vajaduste järgi,” soovitas spetsialist.

“Kuna kevadel on juukseotsad kuivemad, peaks erilist hoolt kandma juukseotste eest, kasutades kosutavaid maske ja seerumeid. Heaks nipiks on näiteks õlide lisamine maskidele, et pakkuda juustele lisaturgutust. Väga kuivade ja kahuste juuste korral saab abi ka pähejäetavatest toodetest, mis aitavad juukseid rohkem niisutada ja taastada,” õpetas Põlme.

Juuksekahjustuste ja katkemise vältimiseks on Põlme sõnul tähtis kaitsta juukseid peagi aina rohkem särama hakkava päikese ja kuumtöötluse eest. “Kuumuse ja UV-kiirguse kaitseks on juustele olemas spetsiaalsed pesujärgseks kasutamiseks mõeldud pihustatavad tooted. Föönitades võiks valida võimalikult madala kuumuse ning väljas päikese käes viibides on oluline kanda peakatet.”