PÕNEV HARJUTUS! Saa teada, kui kõrge sinu õnnetase hetkel on!

“Midagi ei pea selleks juhtuma, ei pea midagi saavutama, ei pea omama kaaslast, saama uut autot, ostma ega tegema midagi, vaid oledki lihtsalt õnnelik,” sõnab õnnekoolitaja. Kuidas sinna jõuda?

Õnnekoolitaja Dalí Getter Karat jagab harjutust, mis nõuab vaid pisut iseenda jälgimist ja mõtisklemist. Kes tahab, võib selle ka kirja panna, sest kirjutamine on üks võluv viis, kuidas endasse sügavamalt vaadata, rohkem sügavuti ja detailsemaks minna, hoida oma tähelepanu rohkem ühes kohas, eriti kirjutad paberi ja pliiatsiga.

Ameerika Ühendriikide õnneuurijad on jõudnud tulemuseni, et õnnelikkust või sõnapaari “ma olen õnnelik,” kasutatakse kolmes erinevas võtmes:

1. Öeldes „ma olen õnnelik“

See on hetkeline, eufooriline, justkui jäämäetipp. Seda öeldes mõtled seda just praeguses hetkes. Karat selgitab, et positiivne pool on see, et see on suhteliselt intensiivne, negatiivne pool aga, et see on hetkeline. Me tõuseme korra tippu, oleme õnnelikud ja siis see langeb tavapärasele õnnelikkuse lähtepunktile.

2. Mõiste kellegi või millegi peale

Ehk oled õnnelik kellegi üle, suhtes või pärast. Keegi sai näiteks ülikooli sisse, sai töö, sai uue auto ja oled just sellepärast ka tema üle õnnelik. See on välistest tingimustest mõjutatav ja lähtub välistest tingimustest.

3. Kui ütled, et oled õnnelik

Stabiilne, üleüldine hinnang elu kvaliteedile. See on püsiv õnnetunne, midagi, mis inimesel koguaeg on. On ka languseid, aga keskmine õnnetase. Ei ole mõeldud, et õnnelik ollakse hetkes, vaid inimene on üleüldiselt õnnelik.

“Midagi ei pea selleks juhtuma, ei pea midagi saavutama, ei pea omama kaaslast, saama uut autot, ostma ega tegema midagi, vaid oledki lihtsalt õnnelik."

Karat selgitab, et viimane on see, kuhu kuhu me kõik tegelikult tahame jõuda, et saaksime öelda endale ja teistele valetamata, et oleme õnnelikud. “Midagi ei pea selleks juhtuma, ei pea midagi saavutama, ei pea omama kaaslast, saama uut autot, ostma ega tegema midagi, vaid oledki lihtsalt õnnelik,” räägib ta.

Harjutus:

Karat soovitab jälgida nendest kolmest lähtepunktist lähtuvalt oma elu, aastat, kuud või päeva. “Võta näiteks viimased kaks kuud ja vaata, kui palju on sinu päevades olnud õnnehetki, kui tihti sa oled kogenud eufooriamomente, kus sa saad öelda, et oled õnnelik. Vaata, kui palju sinu kogetavast õnnest on seotud kellegi või millegagi. Siis sa saad küsida endalt: kui õnnelik ma olen praegu? Või milline minu õnnetase kümne palli skaalal praegu on?” juhendab Karat.