Igapäevane pidev väsimustunne ei ole organismi normaalne seisund. Kilpnäärme kontroll ja teiste võimalike kurnatuse põhjuste väljaselgitamine aitab väsimusest võitu saada. „Tervisekontroll näitab, kas abi võib olla nt kilpnäärme ravist, teadlikust toitumisest, vitamiinikuuriga mõne olulise aine varu täiendamisest või uneharjumuste parandamisest,“ sõnab SYNLABi laboriarst dr Anneli Raave-Sepp.

Kilpnäärme peamine ülesanne on osaleda ainevahetuse, sh valkude ja süsivesikute ainevahetuse ja kehatemperatuuri regulatsioonis ning tagada kesknärvisüsteemi normaalne talitlus. Kilpnäärme enda talitlus sõltub teatud hormoonide tasemest veres. Kui neid on liiga palju, siis kilpnääre uusi hormoone juurde ei tooda. Kui hormoone on vähe, hoogustub ka nende süntees.

Sagedamini esinevad kilpnäärmehaigused naistel. Põhjusena toob laboriarst välja joodivaeguse, mille vajadus kasvab naistel puberteedi ja raseduse ajal.

Kilpnäärme ala- või ületalitlus — väsimus on mõlema probleemi tunnus!

Pidev väsimus on ennekõike sage kilpnäärme alatalituse ehk hüpotüreoosi korral. Siis toodab kilpnääre hormoone liiga vähe.

Tavalisemad kilpnäärme alatalitluse sümptomid on:

  • pidev väsimus ja isegi apaatsus
  • kaalutõus
  • kõhukinnisus
  • külmatalumatus
  • juuste väljalangemine
  • kuivnahksus
  • ebaregulaarne menstruatsioonitsükkel
  • südame aeglane löögisagedus
  • kõrge kolesterool

Väsimus võib olla ka kilpnäärme ületalituse ehk hüpertüreoosi tunnus. Enamasti tuleneb see probleemidest uinumise ja ärevusega, mida omakorda tingib kilpnäärme ületalitlusest stressis keha. „Kuna kilpnääre on närvisüsteemiga tihedalt seotud, võivad probleemide põhjustajaks olla stress ja liigne pinge. Samas võivad närvilisus ja unehäired olla omakorda kilpnäärmehaiguse sümptomid,“ nendib arst.

Tavalisemad kilpnäärme ületalitluse sümptomid on:

  • käte värisemine
  • kaalulangus
  • kiire pulss
  • valgustundlikud ja suurenenud silmad (silmad on veidikene punnis)
  • ärrituvus (nutuvalmidus)
  • kuumatalumatus (nt saunas) pidev higistamine, mis ei ole seotud füüsilise koormusega

Kilpnäärme probleemid võivad tabada igaüht

Kilpnäärmehaigused võivad alata igas eas vargsi ilmuvate sümptomitega. „Esialgu ei pruugi probleemile viitavaid nähtusid märgatagi või peetakse neid eksivalt vananemise märkideks,“ ütleb arst.

„Ka väsimus võib süveneda aeglaselt või vastupidi, tekkida ootamatult nõnda, et üks hommik ei suuda peadki padjalt tõsta ja üles tõusta. Kuigi unetunde on piisavalt, on keha hommikul endiselt kurnatud. Rääkimata trenni tegemisest, milleks päevaste toimetuste kõrval energiat lihtsalt enam ei jätku.“

„Kilpnäärme üle- või alatalitlust ei saa diagnoosida üksnes sümptomite põhjal, vajalik on kilpnäärmega seotud hormoonide määramine verest,“ ütleb laboriarst ja lisab, et kui inimesel esineb enamik neist sümptomitest ning eriti kui perekonnas on esinenud kilpnäärmeprobleeme, tasub oma kilpnäärme hormoonide taset kontrollida kas või südamerahuks.

„Lisaks võiksid oma kilpnääret kontrollida last planeerivad naised ja mehed, et hinnata rasestumise võimalikkust ja selle katkemise ohtu kilpnäärmeprobleemide tõttu,“ räägib laboriarst.

Dr Anneli Raave-Sepp soovitab analüüside tegemisel alati konsulteerida ka arstiga, et vaadata koos üle tulemused ja saada soovitused järgmisteks sammudeks.

Enamus kilpnäärmeprobleemid on kergesti ravitavad

Kilpnäärmehaigused on enamast healoomulised ja kergesti ravitavad ning ravi toob üsna kiiresti tagasi hea enesetunde ja elukvaliteedi. „Kilpnäärme ületalitlus allub hästi türeostaatilisele ravile. Alatalitluse korral rakendatakse hormoonasendusravi, mis on tavaliselt küll eluaegne, kuid tablettidega saab kilpnäärmehormooni organismis normis hoida ning inimene peaks ennast tundma sama hästi, kui haiguseta,“ selgitab Anneli Raave-Sepp.