„Üheks olulisemaks osaks heast südametervisest on füüsiline aktiivsus. Samas on selge, et kõik ei saa või ei suuda käia igapäevaselt jooksmas või jõusaalis. Seega on minu hinnangul üheks heaks mugavaks mõõduka aktiivsusega tegevuseks reibas kõnd. Seda saab teha igaüks ja selle jaoks ei ole vaja ka spordiklubile maksta. Kõndides tuleks vaid jälgida, et see oleks tempokas, kuid et pulss ei läheks liiga kõrgele. Soovitusliku maksimaalse pulsi jaoks on lihtne valem, 180 miinus inimese vanus, seega näiteks 50-aastane inimene ei tohiks ületada pulsisagedust 130,“ rääkis perearst Madis Veskimägi.

Veskimäe sõnul on mõistliku kehalise aktiivsuse tagamiseks täiesti piisav liikuda enamikel nädalapäevadel 3040 minutit päevas viisil, kus inimene tunneb pulsi kiirenemist, kehas mõnusat soojust, kuid suudab sealjuures hingeldamata ja täislausetega rääkida.

Lisaks pulsile ja kehalisele aktiivsusele on Veskimäe sõnul oluline jälgida ka vererõhuandmeid, millest on arstile palju kasu, et inimese südametervist hinnata. Sealjuures soovitab Veskimägi kaaluda tänapäevaseid tehnikalahendusi, mis aitavad seda mugavalt teha.

„Kui vererõhku mõõta vaid arsti juures, võib tekkida nähtus nimega valge kitli hüpertensioon, mis tähendab, et tundlikul inimesel võivad vererõhumõõtmised arsti juures olla kõrgemad lihtsalt seetõttu, et ta on arsti kabinetis olemise tõttu pisut pinges. Kui aga on võimalus teha seda oma valitud ajal, mugavas koduses keskkonnas, saab mõõtmisi paremini võtta."

Jaga
Kommentaarid