Ma ei tea tänaseni, kas ta pani mulle midagi joogi sisse või jõin ise ennast üle — järgmine hetk, mida ma mäletan, on see, et ma olen põrandal pikali ja ta on mu sees. Teeb mulle haiget. Ma ei saanud karjuda, sest ta hoidis üht kätt tugevalt mu suu peal. Mul ei jäänud muud üle, kui oodata, et ta lõpetaks. Nendest hetkedest jäävad igaveseks meelde kõrvetav valu ja kogu keha hõlmav alandustunne.