Olulised soovitused! Kuidas nautida päikest ilma melanoomi kartmata?
„Loomulikult inimestele meeldib päike — endorfiinide vabanemine tekitab mõnutunnet. Päikesega liialdamine, sealhulgas solaariumi kasutamine, aga suurendavad nahavähi ja melanoomi teket, samuti kiirendab see naha vananemist, vähendab immuunsüsteemi tõhusust ning põhjustab ka erinevaid silmahaigusi,“ ütles Eesti Vähiliidu juhatuse esimees Maie Egipt.
Ta juhtis tähelepanu, et viimase 10 aasta vältel on haigestumine melanoomi Eestis kasvanud lausa poole võrra. Egipt tõi välja ka statistika, mille järgi tunnistab tervelt 92 protsenti inimestest, et liigne päike võib põhjustada terviseprobleeme, samas ainult 18 protsenti kaitseb oma nahka päikese eest. „Ja ärgem unusta, et 50-90 protsendi nahavähi juhtude põhjuseks on just liigne UV-kiirgus,“ ütles ta.
Veelgi olulisemaks peab Viik aga ennetustööd ehk vähihaiguse riski vähendamist. „Siinkohal on oluline tervislik eluviis, regulaarne käimine tervisekontrollis ning osalemine vähi sõeluuringuprogrammides,“ märkis ta. „Arvestades, et melanoomi oluline riskifaktor on UV-kiirgus, on ka siin võimalik palju endal ära teha, et ohte enneteda.“
ERGO Kindlustus tuli tänavu kevadel Eesti esimese kindlustusseltsina turule vähikindlustusega, mis pakub pahaloomuliste kasvajate diagnoosimise korral rahalist tuge ja annab kliendile võimaluse keskenduda vaid peamisele – oma tervisele. Lisaks lõi ERGO käed Eesti Vähiliiduga ja toetab proportsionaalse osaga kindlustusmaksetest liidu tegemisi.
ERGO Kindlustuse elukindlustuse riskijuht Marek Viik ütles, et paraku on nahavähi esinemissagedus Eestis tõusutrendis. „Tänapäeval ei ole melanoom tingimata surmaotsus, vaid haigus, millest saab paljudel juhtudel jagu. Ehkki vähikindlustus ise ei vähenda haigestumise riski, võimaldab see raviga võimalikult ruttu alustada ja argimurede lahendamise asemel keskenduda oma tervisele,“ rääkis ta.
ERGO Kindlustus pani kokku 7 praktilist soovitust, kuidas samal ajal päikest nautida ja oma tervist hoida:
- Kasuta häid kreeme – päikesekaitsekreemi kaitsefaktor (SPF) võiks olla vähemalt 30. Kreem tuleks nahale kanda 15-30 minutit enne päikese kätte minemist. Kui käid vahepeal vees või higistad, kipub kreem maha kuluma, mistõttu tuleks see uuesti kehale kanda. Ära unusta kreemitada ka huuli ja juuste puudumisel peanahka.
- Panusta õhtusele ajale — Suvel on UV-kiirgus kõige tugevam kella 10 ja 16 vahel, mistõttu tuleks võimalusel sel ajaperioodil päikese käes olemist vältida ja varju hoida. Näiteks on ohutum päikest natuida õhtusel ajal, mil UV-kiirgus on väiksem. Korraga on soovitatav päikese käes olla mitte rohkem kui 20-30 minutit.
- Müts pähe — päikest saab nautida ka nii, kui riided on seljas. Hea oleks kanda laia äärega peakatet, mis kaitseb nii pead kui ka nägu. Ära unusta päikeseprille, mis kaitsevad lisaks silmadele veel silmaümbruse nahka, piirkonda, mis on UV-kiirgusele eriti tundlik. Varjata tuleks ka õlgu ja rinnaesist, kuna need piirkonnad on tihti päikesele avatud.
- Tee pause ja otsi varju — päikesest rõõmu tundmiseks ei pea end terve päev päikese käes grillima. Parema jume ja D-vitamiini koguse saab kätte ka varjus päevitades, kuhu jõuab umbes 80 protsenti UV-kiirgusest. Lisaks madalamale UV-kiirgusele aitab varju hoidmine vältida ka kuumarabandust.
- Toitu tervislikult – teatud toitude söömine suurendab organismis lükopeeni tootmist, mis on keha loomulik päikesekaitsekreem. Lükopeen kaitseb nahka ja aitab vältida päikesepõletust. Lükopeeni saab näiteks tomatist, greibist ja arbuusist. Samuti sisaldavad lükopeeni mitmed päikesekaitse kapslid.
- Joo vett – ehkki vedeliku tarbimine ei mõjuta otseselt seda, kuidas UV-kiirgus nahani jõuab, tuleb iseäranis kuumal suvepäeval end piisavalt niisutada. Vee joomine aitab püsida värske ja vähendada kuumarabanduse ohtu.
- Väldi solaariumit – solaariumides kasutatakse lampe, mis kiirgavad tavaliselt kordades rohkem UV-kiirgust kui looduslik päike. Lisaks on naha kokkupuude UV-kiirgusega täiesti vahetu. Õues olles on mitmeid segavaid faktoreid, kasvõi pilved, mis kiirguse kahjulikku mõju vähendavad. Arstid on öelnud, et mida nooremas eas hakatakse solaariumi kasutama, seda suurem on risk haigestuda nahavähki.