Pidev müra väsitab ja ajab tigedaks? See on üks suurepärane viis, kuidas end maandada

Tervendavate Helide keskuse rajaja, gongimeister, multiinstrumentalist ja muusikaterapeut Lilia Märtmaa sõnab, et linnades elades on suureks probleemiks mürareostus, mis põhjustab väsimust, tööjõudlus langeb ning võib põhjustada isegi närvihaigusi. Teadlaste sõnul väheneb suurte linnade elanike eluiga isegi 10-12 aasta võrra.

Seega on oluline end linnamüra eest kaitsta, käia rohkem looduses. Abi võib olla ka heliteraapiast, mida saab edukalt teha ka iseseisvalt kodus.

Muusika valimine oleneb olukorrast ning inimesest endast

Märtmaa sõnab, et kodustes tingimustes heliteraapia tegemine lõdvestab, maandab stressi või hoopiski tõstab energiat ja meeleolu. Muusika, mida kasutada võib olla väga erinev ning oleneb suuresti ka inimesest endast — näiteks arvatakse, et Mozarti muusika on positiivse mõjuga, ent mõnda teismelist võib see hoopiski ärritada.

“Mõelge, mis muusika just teie jaoks omab tähendust, kindlasti tasub vaadata ringi, tänu internetile on palju võimalusi muusikat leida, erinevad stiilid ja esinejad, ärge jääge kinni oma playlist’i”, annab ta nõu.

Kindel viis end rahustada on näiteks loodushelid. Kui loodusesse parajasti minna ei saa, on abiks ka salvestatud helid. Loodushelid rahustavad, vähendavad ärevust, stressi, viha ja harmoniseerivad meie seisundit, häälestavad loodusrütmidega.

Kõige väärtuslikumaks heliks on aga hoopis vaikus, mis laseb meil häälestuda oma sisemise hääle ja tarkusega.

Kodus tehtava heliteraapia jaoks soovitab Märtmaa veel Tiibeti helikausse, mis on tehtud käsitsi kirikukella pronksist. Nendel kaussidel on ilus ülemheliderikas kõla ja need on hästi vibreerivad. Neid võib kasutada kuulamiseks, mediteerimiseks ja ka väga lihtsas helimassaažis, Neid on väga lihtne mängima õppida, Tervendavate helide keskuses saab päevaga õppida ära tehnikad ja põhimõisted, kuidas ennast ja oma lähedasi kausse kasutades aidata.

Helirännak enda sisemaailma

Heliteraapiat võib nimetada ka rännakuks enda sisemaailmasse.

Kuigi heliteraapia on väga pehme teraapia, hoiatab Märtmaa, et ei saa ennetada seda, millega või kellega inimene oma sisemaailmas kokku saab. Need võivad olla ilusad muinasjutulised pildid, või isegi taevakehad, inimene võib kogeda kummalisi kehalisi aistingud või mõnikord inimesed kuulevad muusikat, mida tegelikult selles ruumis ei ole. See kõik tuleb alateadvusest ja vahepeal inimene ka saab kokku oma allasurutud emotsioonide või hirmudega.

“Kui see kogemus on meeldiv, siis võib ennast õnnitleda, aga kui see on keerulisem, siis on ka väga hea, sest see on võimalus lahti lasta seda, mida pole enam vaja, ja peale helirännakut ongi uuenenud tunne,” selgitab Märtmaa, et kogemus võib olla erinev.

Selleks, et saada helirännakust rohkem kasu, tasub teha taotlus — enne rännakut mõelda sellele, mis on tähtis, soovidele, eesmärkidele või küsida midagi. Rännakus saab ühendust oma alateadvusega, see on võimalus ümber programmeerida ennast positiivsetele muutustele ja leida mittestandardseid vastuseid küsimustele.