"Olen Erki ja üle tüki aja kirjutan kuidas Eeval läheb. Kahe sõnaga öeldes — päris hästi! Täna, üle 25 kuu peale diagnoosi saamist on Eeva enesetunne veel parem kui möödunud kirjutamise ajal.
Aprillikuine MRT näitas, et viimase aasta jooksul aset leidnud operatsioonilooži ümbruse kontrasteerumise vähenemine jätkub endiselt ja oli muutunud nelja kuuga veel poole väiksemaks.
Veidi kõhe on kirjutada Eeva edusammudest, sest eks me kõik ole saanud tunda elu musta huumorit, kui hõiskad enne õhtut. Sestap tunnen pigem alandlikkust elu ees ja südames loodan, et kõik läheb hästi.

Eeva endiselt jätkab ulatusliku lisandite programmiga, on kehaliselt aktiivne ja tegeleb asjadega, mis rõõmu pakuvad. Eks argipäev ole ka ikka olemas oma muredega, aga need ei dikteeri elu.
Suvi on olnud tore. Oleme saanud perega palju ette võtta ja võimalust mööda ka puhata. Käinud sugulastel ja sõpradel külas, kolanud looduses ringi, turninud seikluspargis või veetnud aega hõredama rahvastatusega väliüritustel, näiteks mõnusa atmosfääriga Sisevete festivalil. Kes oleks arvanud, et Eestis saab käia päevas 15 korda ujumas Lämmijärves, mille vee temperatuur ulatub parimatel päevadel 30 kraadini. Isegi kreeklased saavad korraks kadestada. Vahepalaks ampsad värsket salatit, maiustuseks veidi melonit või arbuusi ning ikka piisavalt vett. Kõike teed nii, et kulgemine oleks pingevaba. Nii seda punast põske luuaksegi.

Viimased kaks aastat on olnud tähelepanuväärne aeg elus. Mida kõike pole tuntud ja millele mõeldud.

Rääkides tervisest on minu arvates kõige tähtsam võtta ise teadlik kontroll oma tervise üle. Nende mõtiskluste radadel liikudes jõuad sinna, et kontroll ja vastutus tuleb võtta kogu enda elu elamise ees. Tervis on osa sellest, olles ühtaegu elus toimuva põhjus ja tagajärg. Kuigi elus on sündmusi mis ei ole enda tellitud on pea alati isiklik valik kuidas neis käituda.

Iseseisev mõtlemine see ei tähenda arstide rollile vastu seismist, vaid püüdu tervena elamise põhimõtete kohta rohkem teada saada ja nende järgi talitada. Jah, see hõlmab palju lugemist ja analüüsimist, ent selleta anname kontrolli endalt ära. Arstid tegelevad reeglina tagajärgedega ja võimalusel püüavad aidata inimese august välja. On haigusi, mille ees kogu maailma meditsiin on jõuetu. See ei tähenda, et inimese olukord on ettemääratult lootusetu. Vastutuse võtmine tähendab muuhulgas seda, et ei jääda ainiti lootma üksnes arsti või kellegi kolmanda tööle. Arstid aitavad ravida, ise tuleb tegeleda tervendamisega! Kasvaja eemaldamine, kiiritus- ja keemiaravi on suunatud juba tekkinud kasvaja ehk tagajärje vastu. Need ei panusta ennetusse. Samas, kõrgetasemelisele ajukirurgiale, mida ka Eeva kogenud on, ei olegi agressiivse kasvaja korral alternatiivi. See loob eelduse, et edenemine saaks aset leida. Kiiritus- ja keemiaravi, hävitades kasvajat, annavad samas ägeda põntsu immuunsuse pihta. Need võivad agressiivse haiguse korral olla hädavajalikud, et haigusele otsustavat vasturünnakut alustada, aga sellega ei tohiks piirduda. Üks suurimaid ülesnoppimisi, mida keegi võiks siit teha, on see, et lisaks sellele mida meditsiin tänapäeval võimaldab tuleb ise veelgi rohkem panustada, et haigust võita, sellest õppida ja terveks jääda. Ega ideaalse tervisekäitumiseni ei suudaks vast ükski inimene jõuda väikesed vigurid on OK –, aga kandva mõjuga muutused on jõukohased igaühele.

Loomulikult ei soovi ma jätta muljet, et tean kuidas GBM-i õigesti ravida. Kes on vähegi teadlik mida GBM endast kujutab, saab aru kui saatanlik vastane see on vähk, millel on mitu tuhat teadaolevat ja ajas muutuvat mutatsioonide kombinatsiooni. Sellele vaatamata on Eeval õnnestunud vähemalt praegu teha läbi muutus, mida keegi ei ennustanud. Oleme selle eest jätkuvalt tänulikud nii arstidele, vaimsetele abilistele, perele ja sõpradele ning loojale. Eriline tänu on meil kõigile abistajatele, kelle toe tõttu on osutunud võimalikuks minna läbi sellest tumedast laanest (eriti esimene aasta), käia paljude täiendmeditsiini praktiseerijate juures ja teraapiates, hankida erinevaid ravimeid ja toidulisandeid.

Eraldi toon välja asjaolu, et lisaks kahtlemata "Pealtnägija" loo suurele mõjule, sai muutus Eeva loos võimalikuks tänu Internetile. Alates sotsiaalmeediast, mille kaudu info kiiremini kui kulutuli liikus, kuni kõigi nende teadustöödeni, mis netis kättesaadavaks on tehtud ning foorumite ja kogukondadeni üle maailma, kus sarnase murega inimesed ja nende lähedased suhtlevad ja leiavad lahendusi. Seega, Internet loob võimaluse elusid päästa, kui suudad terad sõkaldest eristada.

Sel teekonnal on meiega ühendust võtnud paljud inimesed kas sama või muu kasvaja diagnoosiga. Mõnel on raske diagnoos äsja saabunud, teistel olukord juba väga ränk. Meil on väga hea meel inimeste üle, kelle haiguse eripärad on võimaldanud ja kes on läbi meie kogemuse ja info suutnud endale midagi kasulikku leida. Üks asi, millest me ka ise just alguses väga palju puudust tundsime, on tugisüsteem, mis diagnoosi saades oleks meid koheselt ümbritsenud ravi- ja täiendravi võimaluste, toitumise, muu maailma kogemuse, uuringute, kontrollitud sisuga foorumite jms infoga. Oleme mõelnud, et võiks sellise tugisüsteemi asutamisel abiks olla, aga ise seda üles ehitada ei jõuaks.

Kõigest siin rääkida ei jõua, ent üks aspekt, mida olen ka rohkem uurinud nii üldise tervisega kui nüüd rohkem ka koroonaga seoses, on ruumi siseõhk. Eriti palju mõjutab see tervist sügisest kevadeni, kui sooja hoidmiseks hoitakse uksi-aknaid kinni. Ilma ventilatsioonita ruumides kasvab mitmetesse haigustesse, sh vähki, haigestumise tõenäosus nii märkimisväärselt, et seda ei tohiks eirata. Halva õhuvahetuse tulemusena väheneb hapniku osakaal õhus asendudes CO2 ja muude gaaside ning saasteainetega, sh haigustekitajatega. Kui inimene elab sellises keskkonnas suurema osa aastast, on vaid aja küsimus mil tagajärjed end ilmutama hakkavad. Enamasti saabuvad need hiilivalt, mistõttu on raske seostada õhukvaliteeti haigusega. Raku tasandil toimuvad paljud immuunprotsessid hapniku aktiivsel osalusel ja nende protsesside tõhusus sõltub nii õhu hapnikusisaldusest kui ka hapnikutransporti korraldavate keha süsteemide tööst. Kes ei oleks tundnud ruumis õhupuudust ja lausa füüsilist kergendust minnes välja värsket õhku hingama. Seega, pöörakem sellele teemale tähelepanu ja tehkem mis võimalik, et siseõhk oleks värske. Ainuüksi see muutus hoiab aastas ära tuhandeid haigestumisi ja haiguste edasikandumist.
Lisan siia juurde videojupi armsast värske õhu nautijast Otepää Seikluspargis paari nädala eest.
Olge ikka rõõmsad ja terved!
Erki"