Puukide aktiivsusperiood on tavaliselt aprilli algusest kuni oktoobri lõpuni — kui õues on veel plusskraadid. Sooja talve puhul võivad Eestis olla puugid aktiivsed ka aastaringselt. Haiguse võib inimene saada nakatunud puugi süljega, mida ta eritab nahale kinnitumiseks ja terve imemisprotsessi käigus — mida kauem puuk imeb, seda rohkem haigustekitajaid inimese kehasse ka edastab.

Puugi katsumisest või puugi nahal liikumisest ei ole võimalik terve naha kaudu infektsiooni saada. Puukborrelioosi nakatumiseks peab puuk inimese kehal olema vähemalt 12–24 tundi (reeglina isegi 48 tundi). Puukentsefaliiti nakatumine toimub kiiremini — mõni tund peale puugi hammustust.

Puukentsefaliit on raskem haigus kui puukborrelioos

Kui puukborrelioosi saab ravida antibiootikumidega, siis puukentsefaliidi vastu saab ainult ennast vaktsineerida. Arvamus, et puukborrelioos on entsefaliidist raskem haigus, ei vasta tõele. „Puukborrelioosi puhul on peamised hilisemad sümptomid palavik, pea-, liigeste ja lihaste valu, pearinglus, nõrkus ja kaalu langus, puukentsefaliidi puhul on aga 75% juhtudest sümptomiteks kõrge palavik, tugev peavalu, oksendamine, kuklakangestus, oksendamine, uimasus ja üldine halb enesetunne. Lisaks võib esineda erineva raskusastmega meningiiti või meningoentsefaliiti,“ selgitas Tervise Arengu Instituudi viroloogia ja immunoloogia osakonna juht Julia Geller.

Ülemiste Tervisemaja juhataja ja üldarst Kristel Amjärv soovitab ennast õigesti ja õigel ajal vaktsineerida. „Kuna doose tuleb teha mitu ning peale esimesi süste on need pikema vahega, siis tuleb inimesel endal pidada vaktsineerimispäevikut või -passi. Kuna vaktsiinisüsti peab hilisemalt kordama kolme ja viie aasta tagant, on mõistlik see kalendrisse üles märkida,“ ütles Amjärv.

Kuidas ennetada puukidega kokkupuudet?

  • Kanna looduses võimalusel pikki ja heledaid riided, mille peal on puuk kergesti märgatav.
  • Koju jõudes vaata kogu keha korralikult üle. Puugi meeliskohad on: kaenlaalused, vöökoht, põlveõndlad, varbavahed, kael.
  • Kasuta loodusesse minnes tõrjevahendeid, millele on Terviseamet väljastanud kasutusloa. Kindlasti vaata pakendilt, kuidas tõrjevahendit kasutada.

Kuidas käituda puugihammustuse korral?

  • Eemalda puuk nahalt võimalikult kiiresti, haarates puugi kehast kinni hammustuskohast nahale nii lähedalt kui võimalik, ilma puuki pigistamata.
  • Eemaldamiseks sobivad peenikeste otstega pintsetid.
  • Eemalda puuk kas lihtsalt aeglaselt tõmmates või puuki pöörates, aga kindlasti ära suru puuki.
  • Hammustuskohta ei tohi hõõruda, pigistada ega imeda — pese haava vee ja seebiga või desinfitseerimisvahendiga.

Mida teha, kui puugi pea jääb sisse?

Puugi pea või puugi osa, mis peale puugi eemaldamist kehasse jääb, ei kujuta endast tõsist terviseohtu. Keha lükkab mõne aja möödudes võõrkeha ise välja, halvimal juhul võib kaasneda sellega punetus või mädapaise.

Gjensidige õnnetusjuhtumikindlustuse tootejuht Terje Rabe ütles, et puugihammustuse korral ja õnnetusjuhtumikindlustuse olemasolul tuleks kindlasti teavitada ka oma kindlustusseltsi. „Puukentsefaliidi vastu vaktsineeritud klient, kellel on õnnetusjuhtumikindlustus ja on saanud puugihammustuse, võib vastavalt tingimustele olla kindlustatud ka puukborrelioosi vastu, mis tähendab, et tal on õigus hüvitisele,“ sõnas Rabe.