Edasi viivad läbimõeldud tähelepanekud

Ta selgitab, et kui piirame oma negatiivset kõnet, võime leida, et meil on palju vähem öelda. Me võime tunda end koguni pärsituna. Kellelegi ei meeldi ebamugav vaikus, kuid enese negatiivsusest vabastamine on asja väärt. Kellegi teise tööeetika kritiseerimine ei pane sind kõvemini tööd tegema. Enda abielu võrdlemine kellegi teise omaga ei muuda sinu abielu paremaks, kui sa just ei tee seda läbimõeldult ja tulemuslikult. Arvustamine loob illusiooni, et kui sa näed piisavalt hästi, et arvustada, siis küllap oled sa parem, ja kui keegi teine ebaõnnestub, siis sina küllap liigud edasi. Tegelikult viivad meid Shetty sõnul edasi ettevaatlikud, läbimõeldud tähelepanekud.

Peatumine ei tähenda lihtsalt negatiivse instinkti vältimist. Mine sellele lähemale. Austraalia kogukonnatöötaja Neil Barringham ütles: “Rohi on rohelisem seal, kus seda kastetakse.”

Shetty soovitab panna tähele, mis kutsub sinus esile negatiivsust seal üleaedse sõber-vaenlase poolel. Kas tal tundub olevat rohkem aega, parem töökoht, aktiivsem seltsielu? Sest kolmandal astmel, asendamisel, soovid sa otsida samu seemneid oma muruplatsilt ja neid kasvatada. Näiteks, võta oma kadedus kellegi teise tormilise seltsielu suhtes ja leia sellest inspiratsiooni, et korraldada pidu või otsida uuesti üles oma vanad sõbrad või organiseerida tööjärgne kokkusaamine. On oluline leida oma tähtsus üles mitte mõeldes sellest, kuidas teistel inimestel on asjad paremini, vaid olles inimene, kes tahad olla.

Võta oma kadedus kellegi teise tormilise seltsielu suhtes ja leia sellest inspiratsiooni, et korraldada pidu!

Pärast negatiivsuse märkamist ja peatamist oma südames, meeles ja kõnes võid hakata seda parandama Shetty tõdeb, et enamik munkadest ei suutnud kurtmist, võrdlemist ja kritiseerimist täielikult vältida – ja sinagi ei saa oodata, et paraned sellest harjumusest täielikult –, kuid teadlased on leidnud, et õnnelikud inimesed kalduvad kurtma teadlikuna.

Samal ajal kui oma kurtmiste mõtlematu välja valamine muudab su päeva hullemaks, on näidatud, et häirivate sündmuste päevikusse kirja panemine, oma mõtetele ja emotsioonidele tähelepanu pööramine võib soodustada kasvamist ja tervenemist mitte ainult vaimselt, vaid ka füüsiliselt.

Me võime olla oma negatiivsusest teadlikud, olles konkreetsed. Kui keegi küsib, kuidas meil läheb, vastame tavaliselt “hästi”, “kenasti”, “pole viga” või “halvasti”. Mõnikord seetõttu, et teame, et meilt ei oodata ega tahetagi tõepärast, detailset vastust, ent me kipume olema sama eba- määrased ka siis, kui kurdame. Võime öelda, et oleme vihased või kurvad, kuigi tegelikult oleme solvunud või pettunud. Aga me võime oma tunnetega paremini toime tulla, kui valime sõnu hoolikalt.

Selle asemel, et öelda, et tunneme viha, kurbust, valu, piinlikkust ja õnne, loetleb Harvard Business Review üheksa konkreetsemat sõna, mida võiksime iga emotsiooni kohta kasutada. Selle asemel et olla vihane, võime anda parema kirjelduse sõnadega pahane, tõrjuv või tige.

“Munki peetakse vaikseks, kuna neid on õpetatud valima oma sõnu nii ettevaatlikult, et see võtab aega. Me valime sõnu ettevaatlikult ja kasutame neid eesmärgiga,” kirjutab Shetty.