Pidevad lihaskrambid? Need võivad viidata sellele, et organismis on ühe olulise mineraali puudus

Kaltsium on organismis kõige suuremas mahus esinev mineraal, mille pikaajaline puudujääk võib viia luude hõrenemiseni. Apteeker selgitab, millist rolli kaltsium inimese organismis täidab, miks on kasvueas lapsed ja lapseootel naised ning imetavad emad mineraali puudusest kõige enam ohustatud ning kuidas kaltsiumi puudust ära tunda ning mida selle ennetamiseks ära teha saab.

Kaltsiumil on Benu Tõrva Keskapteegi proviisor Virge Sokka sõnul organismis väga mitmeid erinevaid ülesandeid, alustades luude ja hammaste kasvatamisest ja tervena hoidmisest kuni verehüübe, lihaste ja neerude normaalse töö tagamise, rakkude ainevahetuse reguleerimise ja vererõhu alandamiseni.

Kaltsiumi puudus avaldub luudes ja hammastes

Organismi kaltsiumi tagavara on suures osas talletatud luudes ja hammastes ning väike osa veres ja teistes kudedes. “Kuna ka väikesed muutused vere kaltsiumisisalduses võivad osutuda eluohtlikuks, hoiab keha kaltsiumi hulga veres väga rangetes piirides ning defitsiidi korral kasutab ära luudes talletatud kaltsiumivaru,” selgitab apteeker, kuidas kaltsiumipuudus luude ja hammaste tervist ohustab ja miks ei saa vereproovi põhjal otsustada, kas kaltsiumivajadus on kaetud.

Lapsed, rasedad ja imetavad emad vajavad rohkem kaltsiumit

“Kaltsium on vajalik lapse luustiku moodustumiseks. Kui raseduse ajal piisavas
koguses kaltsiumi ei tarvitata, siis võtab organism lootele vajaliku kaltsiumi ema organismist ning seetõttu võivad emal hambad laguneda ja luud pehmeks minna,” räägib Sokk kaltsiumipuuduse tagajärgedest, mille vältimiseks peaksid ootavad emad kaltsiumivajadusele rohkem tähelepanu pöörama. “Samas ei tohi ka kaltsiumi liigselt tarvitada, sest see võib muuta lapse luud rabedaks ja tõuseb sünnitraumade oht,” kutsub apteeker üles mõõdukusele ning soovitab kaltsiumivajaduse katmiseks toidulisandite tarvitamisel järgida täpselt pakendil olevaid juhiseid.

Lisaks kasvueas lastele ning rasedatele ja imetavatele emadele on apteekri sõnul kaltsiumi vajadus suurem ka pärast menopausi, sportlastel, raske füüsilise töö tegijatel, dieedi pidajatel, suitsetajatel ning rohkelt kohvi ja teed tarbivatel inimestel.

Lihaskrambid võivad viidata kaltsiumipuudusele

Proviisori sõnul on sagedasemad kaltsiumi puuduse tundemärgid lihaskrambid, käte ja jalgade tuimus, kergesti lagunevad hambad, murduvad küüned ja katkevad juuksed, aga ka südamekloppimine.

Mitmekülgne toitumine tagab suurema osa inimeste kaltsiumivajadusest, aga tähelepanelikum tasub apteekri sõnul toitumise osas olla ka veganitel ja laktsoositalumatuse all kannatajatel.

“Oluline on jälgida, et igapäevases menüüs oleks piisavalt kaltsiumi sisaldavad toiduaineid ning tähtis on teada, et mitte ainult piimatooted pole head kaltsiumiallikad, vaid ka näiteks kapsas, mooniseemned, nõges, brokoli, spinat, pudruhelbed, lõhe, räim ja kilu,” loetleb Sokk kaltsiumivajaduse katmiseks olulisi toiduaineid.

“Kaltsiumi omastamisel on oluline arvestada ka koosmõjudega. Kaltsiumi imendumist soodustavad D-, A- ja C-vitamiin, magneesium, fosfor, mangaan, küllastumata rasvhapped, raud ning laktoos,” toob Sokk näiteid ning lisab, et kaltsiumi imendumist pärsivad loomne valk, tsitruselised ja liigne kohvijoomine.