Benu veebiapteegi farmatseudi Triin Hirvlaane sõnul on D-vitamiini vaja eelkõige luude kasvuks, massiks ning vastupidavuseks. “D-vitamiin ehk kaltsiferool on rasvlahustuv vitamiin, mis soodustab kaltsiumi imendumist soolestikus ning aitab säilitada piisavat kaltsiumi ja fosfaadi kontsentratsiooni luudes, et luud oleks tugevad,” selgitab apteeker D-vitamiin rolli organismis ning loetleb teisigi D-vitamiini ülesandeid. “D-vitamiini on osaline nii lihaste kokkutõmbe ja toonuse reguleerimises, rakkude normaalseks arenguks, immuunsüsteemi toimimises kui ka glükoosi ainevahetuses. Lisaks on teadusuuringutes leitud, et D-vitamiinil on põletikku vähendavad omadused.”

D-vitamiini puudus muudab luud hapraks nii lastel kui ka täiskasvanutel

D-vitamiini puudujäägist organismis annavad apteekri sõnul märku väsimustunne, probleemid naha, juuste, küünte, luude ja hammastega, aga ka liigeste mured. “Kui D-vitamiini puudus on suur, siis võivad luud muutuda õhukeseks, rabedaks või moonduda. D-vitamiin hoiab lastel ära rahhiidi. See on haigus, mille korral organismi kaltsiumi- ja fosforisisaldus väheneb, luud muutuvad pehmeks ja kõverduvad,” räägib Hirvlaan D-vitamiini puudusega kaasneda võivatest tõsistest tagajärgedest ning lisab, et sarnaselt lastele ohustab suur D-vitamiini vaegus ka täiskasvanuid. “Täiskasvanutel aitab piisav D-vitamiini tase ära hoida osteomalaatsiat – haigust, mille korral on luudes kaltsiumivaegus ning need muutuvad pehmeks ja painduvaks ning kõverduvad. Lisaks aitab D-vitamiin koos kaltsiumiga eakaid osteoporoosi eest kaitsta.”

Vastsündinute kiire arengu toetamiseks on D-vitamiin väga oluline

Kuna beebide areng ja kasv on esimesel kolmel elukuul väga kiire, on farmatseudi sõnul nende luude ja hammaste arenguks väga oluline saada piisavas koguses D-vitamiini. “Vastsündinutele tuleks alates neljandast-viiendast elupäevast anda 10 mikrogrammi ehk 400 rahvusvahelist ühikut D-vitamiini päevas,” selgitab Hirvlaan ja lisab, et Euroopa lastearstid peavad rinnapiimatoidul imikuid vitamiinivaeguse riskirühmaks.

“Lisaks beebidele on D-vitamiini puudusest rohkem ohustatud inimesed, kes kasutavad püsivalt ravimeid, mis tekitavad valgustundlikkust või kui esineb haiguseid, mille puhul ei soovitata päikesevalguse käes viibida. Samuti peavad tähelepanelikud olema intensiivselt sporti harrastavad inimesed, eakad ja lapsed,” loetleb Hirvlaan. Apteekri üldine soovitus on, et D-vitamiini võiks manustada septembrist aprillini, aga kui inimesed ei viibi päikese käes, siis ka kevad- ja suvekuudel. Juhul kui toidulaud ei ole piisavalt mitmekülgne ning D-vitamiini tase veres on soovituslikust madalam, ka siis tuleks võtta D-vitamiini kogu aasta vältel.

D-vitamiini annus sõltub eelkõige vanusest ja vitamiini puudujäägist

Kui D-vitamiini võetakse ennetaval ehk profülaktilisel eesmärgil, tuleks apteekri sõnul 1.–12. aastastele lastele valida preparaat, kus on 10–20 mikrogrammi (ehk 400–800 IU) D-vitamiini. Alates 12. eluaastast ja täiskasvanutele on sobilik 20–30 mikrogrammine (800–1200 IU) annus ning eakad ehk 70-aastased ja vanemad võiksid manustada 30–50 mikrogrammi (1200–2000 IU) päevas, sest neil on suurenenud risk osteoporoosi ehk luuhõrenemise tekkeks.

“Kui aga vereanalüüsiga on tuvastatud D-vitamiini vaegus või puudus, siis määrab vajaliku vitamiini koguse arst,” rõhutab Hirvlaan ja lisab, et kuna D-vitamiin on rasvlahustuv vitamiin, siis võiks seda võtta päeva kõige toekama söögikorraga, näiteks vahetult pärast lõuna- või õhtusööki.