"Minuga on sama lugu, et viimased kolm kuud veedan ma suure osa oma ajast voodis, sealhulgas hommikul kella kaheksast kuni viieni sülearvuti taga tööd tehes ja videokoosolekuid ja -koolitusi pidades. Alguse sai see sellest, et olen sügisel paar korda mingite viirustega haige olnud, pikali oli enesetunne parem, aga kodutööl olles ju haiguslehte ei võta ja kuna teen vaimset tööd, siis sain sellega hakkama. Pärast haigust oli ka nõrk olla ja nii see voodi järjest armsamaks sai.

Voodist väljas käin vaid vetsus ja köögist süüa toomas. Vahel poes. Mustad nõud viin kööki kraanikaussi ja pesen neid üle 2-3 päeva. Ja söön voodis ning otseloomulikult on voodis prahti ja puru. Vahel leian külje alt mõne laiakslitsutud viinamarja ja õunasüdame. Mulle ei meeldi, et ma nii teen, aga sellest harjumusest nüüd raske lahti saada, eriti kui palju pimedat aega ja küttesüsteem minimaalse peale keeratud, et elektrit kokku hoida. Minu ainus õigustus on see, et ma elan üksi."

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid