Koroonaviiruse põdemise järgse seisundi kohta kasutatakse sageli väljendit „uus reaalsus“, kuna sõltumata põdemise raskusest võib taastumise aeg oluliselt varieeruda ning me teame selle kohta veel väga vähe. SYNLABi laboriarsti dr Jüri Laasiku sõnul väljenduvad viirushaiguse põdemise järgselt järelnähud enim ja pikemalt just neil, kel juba enne põdemist olid tervisenäitajad normist väljas või piirimail.

Nagu mainitud, võivad koroonaviiruse või muu viirushaiguse järelnähud kimbutada riskigruppi kuuluvaid inimesi teistest rohkem. Näiteks eakaid, neid, kel ülekaalu või kellel varasemast kaasuvaid kroonilisi haigusi. Samas on aeg näidanud, et noorest ja tugevast immuunsüsteemist ning tervislikest eluviisidest ei pruugi tingimata piisata, et vorm kiirelt taastada. Dr Laasiku soovitusel tasub varuda kannatust. Abiks on ka vereanalüüsid, mis aitavad leida üles oma nõrgad kohad ja teada täpselt, mis ja kui palju vajaks turgutamist. Suure tõenäosusega mitmed organismile olulised ained, mis enne olid normi piiril, vajaksid varude taastamist, kuid kõik on individuaalne ja universaalseid soovitusi anda on raske.

Taastu puhates

See on kõige olulisem soovitus, sest nii füüsiline kui vaimne väsimustunne on sagedaseim põdemise järgne kaebus. Kui vähegi võimalik, oleks mõistlik tõmmata korraks juhe seinast välja ning lihtsalt olla, sest stress, muud negatiivsed tunded ja mõtted kurnavad ning aeglustavad organismi taastumisvõimet. Kui täielik väljalülitumine on võimatu, tuleks vaimne töö planeerida hommikusse ja teha päeva jooksul regulaarseid, vähemalt 10-minutilisi pause. Magada tuleks vähemalt 7-8 tundi päevas, sest meie keha nii füüsiline kui vaimne taastumine toimub suures osas just magades. Seejuures tuleks jälgida, et uni oleks kvaliteetne: järgige kindlakskujunenud uneaegu, olge enne und eemal ekraanidest jne.

Ringi rapsides ning tavapärasesse elurütmi tagasi rutates võib keha üleliigselt koormata ning tulemuseks on pikaajalised sümptomid ja taastusperiood.

Jälgi toitumist

Tervislikult tuleb toituda muidugi kogu aeg, kuid eriti oluline on pärast raske haiguse läbipõdemist menüü koostamisel langetada õigeid valikuid. Mitmekesisest toidust saab organism energiat, mis aitab suurendada vastupanuvõimet. Mõistlik on alustada väikeste ja kergete portsjonitega, et keha ei kulutaks korraga toidu seedimisele liigselt energiat.

Toiduks võiks eelistada kanaliha, keedetud muna, kaunvilju (näiteks ube, herneid), seemneid ja pähkleid, sest need sisaldavad rohkelt valke, mis aitavad keha turgutada. Tuleb süüa ka piisavalt puu-, juur- ja köögivilju. Kui eelnevalt on mõõdetud madalaid mineraalainete või vitamiinide tasemeid (nt raud, D-vitamiin jt), tasub nende taset põdemise järgselt kontrollida ning vajadusel juurde tarvitada lisaainetena. Kindlasti ei tohi unustada juua ka rohkelt kraani- või mineraalvett.

Treeni nii füüsist kui ka mälu

Liikumine hoiab keha ja vaimu virge. Vaja on anda kehale füüsilist koormust, et paraneks kopsude töö, mis võib olla eriti koroonaviiruse põdemise järgselt vähemal või suuremal määral kahjustunud ja lihased saavutaksid jälle endise toonuse. Kuigi haiguse ajal vajabki keha puhkust, muutub keha sageli siiski jõuetuks ning isegi trepist käimine võib panna hingeldama. Eesmärgiks ei tasu kohe seada maratoni läbimist, vaid lihaste treenimisega tuleb alustada sammhaaval, võttes arvesse põetud haiguse raskust. Raskematel juhtudel piisab juba viie- kuni kümneminutilisest jalutuskäigust, mida siis nädalast nädalasse suurendada.

Koroonaviirus pärsib hapniku taset veres ning võib kahjustada aju- ja närvirakke, see võib päädida mälu ja tähelepanu- ja mõtlemisvõime halvenemisega. Seetõttu tasub iga päev tegeleda ajutreeninguga. Näiteks lahendada erinevaid mõttetööd arendavaid ülesandeid.

Tuvasta viiruse pikaajalisem mõju

Et organism normaliseeruks ja toibuks parimal võimalikul moel, tasub minna pärast koroonaviiruse läbipõdemist kontrolli. Kuid mitte varem, kui kahe kuu möödudes, sest varem võib põdemine anda ebaloomulikke tulemusi analüüside vastustes, mis reaalselt ei pruugi peegeldada organismi hetkeseisundit. Nii saab kindlaks teha, milline oli viiruse pikaajalisem mõju organismile. Pärast viirushaigust tasuks üle vaadata, millised on põletikunäitajad, kilpnäärme, maksa ja neerude seisund ning raua ja D-vitamiini varud.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid