Migreen ei ole naljaasi — teeme selgeks, mis vallandab migreenihoo ja keda see enim ohustab

Hoobilt hea enesetunde rööviv tugeva peavaluga kulgev migreen kimbutab sagedamini naisi ning neid, kel perekonnas teisigi sama murega kimpus olijaid. Migreen pole pelgalt tugev peavalu, vaid neuroloogiline haigus, mis piinab iga seitsmendat inimest. Apteeker selgitab migreeni olemust, sümptomeid ning traditsioonilisi ja uuemaid ravivõtteid.

Benu veebiapteegi farmatseudi Triin Hirvlaane sõnul tekitab migreeni täpne põhjus teadlastes siiani dialoogi. “Üha enam arvatakse, et migreen on geneetiline haigus — häire ajutegevuses, mis ajutiselt mõjutab närvisignaale ja aju veresooni,” defineerib Hirvlaan.

Auraga ja aurata migreen

Migreeni puhul eristatakse peamiselt aurata ja auraga migreeni. “Sagedamini esineva aurata migreeni peamine sümptom on intensiivne valu, mis tavaliselt on ühel pool pead. Valu on tugev ja pulseeriv ning süveneb kui liikuda ning seetõttu takistab inimese igapäevast tegevust,” selgitab farmatseut ning lisab, et harvem võib valu tekkida mõlemal pool pead ja mõjutada ka kaela ja nägu. Lisaks pulseerivale peavalule on aurata migreeni sagedased sümptomid apteekri sõnul ka iiveldus, oksendamine, peapööritus, valgus- ja helikartus ning lõhnatundlikkus.

“Auraga migreeni seevastu algab nägemishäirest, tekib virvendus või peapööritus, mille tõttu on inimese vaateväli piiratud või osa nägemisest nagu ära lõigatud ning siis järgnevad sarnased sümptomid, mis aurata migreeni puhul,” kirjeldab Hirvlaan.

Raviga saab migreenihoogu ennetada ja leevendada

Apteeker selgitab, et migreeni puhul kasutatakse erineva toimemehhanismiga ravimeid migreenihoo ennetamiseks, aju verevarustuse mõjutamiseks ja valu leevendamiseks. “Migreenihoo ennetamiseks kasutatakse igapäevaselt manustatavaid ravimeid näiteks antidepressante, epilepsia puhul kasutatavaid ravimieid, aga ka südame-veresoonkonna ravimeid. Uuemad viisid migreeni ennetamiseks on bioloogilised ravimid ning botuliintoksiini süstid,” loetleb Hirvlaan migreeni ravivõimalusi.

“Migreenihoo ajal võidakse kasutada ravimeid, mis mõjutavad aju veresoonte verevarustust, näiteks sumatriptaan ning valu leevendamiseks manustatakse sagedamini kasutatavaid valuvaigisteid, näiteks ibuprofeeni, paratsetamooli, atsetüülsalitsüülhapet, deksketoprofeeni, naprokseeni,” nimetab Hirvlaan.

Ta rõhutab, et valu ohjeldamisel on väga oluline võtta õige annus ravimit, seetõttu on väga tähtis migreeni raviskeem arstiga läbi rääkida. Siinjuures toonitab apteeker, et kõik, kes kahtlustavad migreeni, peaksid pöörduma arsti poole. Esmalt perearsti vastuvõtule, kes vajadusel suunab edasi neuroloogi juurde.

Naised ja migreenigeeni kandjad on enim ohustatud

“Migreeni geneetilist edasikandumist on uuritud ning teatud migreeni tüüpide puhul on leitud geenimutatsioonid, mis haigust võivad põhjustada. Seepärast on haigusest enim ohustatud need, kelle vanematel ja esivanematel on migreeni esinenud,” selgitab Hirvlaan haiguse geneetilist iseloomu. Samuti esineb migreen sagedamini naistel ning selle taga nähakse seost naissuguhormooni östrogeeni hulga kõikumise ja menstruaaltsükliga.

Valupäevik aitab välja selgitada valuhoo vallandajad

Migreenihoo võivad farmatseudi sõnul vallandada väga erinevad tegurid, näiteks teatud toiduained, joogid, stress, sähviv valgus, tugevad helid või sundasend. “Igal patsiendil on valuhoo vallandajad erinevad ning seetõttu soovitan migreeni all kannatajatel täita peavalupäevikut. Valupäevik aitab leida seoseid valu vallandavate tegurite kohta ning neid teades ja vältides on võimalik migreenihoog ära hoida,” rõhutab Hirvlaan valupäeviku tähtsust individuaalsete valuhoo vallandajate määramisel.

Lisaks võivad apteekri sõnul migreenihoogu aidata ära hoida ka mõningad lõõgastumistehnikad ja füsioteraapia, mis vähendavad pinget kaela ja selja piirkonnas.